:format(webp)/nginx/o/2023/08/16/15526209t1h667f.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/03/05/16696287t1hd5d9.jpg)
Sotsiaalmeedias levib ohtlik pettus: noormees võtab tüdrukutega ühendust ning kasutab neilt alastipiltide saamiseks ähvardust endalt elu võtta. Paraku kuuluvad endast alastipiltide saatmise juhtumid endiselt veebipolitseinike igapäevatöö hulka.
Tartu- ja Jõgevamaa veebipolitseiniku Alik Säde poole on pöördunud mitu lapsevanemat ja kooli murega, et sotsiaalmeedias võtab noorte tüdrukutega ühendust noormees, kellel on suitsiidsed mõtted. Sedasama on koolides veebipolitseinikele kõnelnud ka lapsed.
Tavaliselt võetakse ühendust 8–13-aastaste tüdrukutega, kel on konto Snapchatis ja TikTokis. "Tüdrukud ei kontrolli oma jälgijaid, suhtlevad paljude võõrastega ning jagavad enda kohta pilte ja informatsiooni avalikult," märkis Säde.
Tundmatu noormees räägib tüdrukutele, et ta on õpilane ning tal on suitsiidimõtted ja -kavatsused. Ta ütleb, et soovib ennast tappa, ja hirmutab erinevate plaanidega: kas mõttega võtta tablette, hüpata katuselt alla või ennast üles puua. Vestlused toimuvad tavaliselt öösel.
Säde selgitust mööda on noormees kasutanud ähvardust endalt elu võtta selleks, et saada tüdrukuid saatma pilte oma kehast ja riietusest. Tavaliselt algab kõik lihtsatest asjadest: alguses palub ta pildistada asju, kodu, nägu ja riideid, kuni jõuab alastipiltideni. "Mida rohkem suheldakse võõraga, seda rohkem jagatakse enda kohta informatsiooni. Nii kui pilte on saadetud, hakatakse neid juurde nõudma või soovitakse raha saada."
Seni on see petuskeem levinud peamiselt Tartumaal ning Viljandi veebipolitseinikule Elerin Tetsmannile selle kohta teateid laekunud ei ole. Küll aga on sotsiaalmeedias alastipiltide ehk nude‘ide saatmine tema sõnul endiselt suur probleem. "Neid küsitakse lastelt ja noortelt sageli. Enamasti ilma mingi pikema jututa, aga on ka neid tegelasi, kes enne pikemalt suhtlevad."
Praegu leviva pettuse kohta lausus Tetsmann, et paraku on heatahtlikke tüdrukuid, kes saadavadki endast pilte, lootes sel moel kellegi elu päästa. "Ekraani tagant ju ei tea, kellega tegemist, ja niivõrd tõsiste teemade puhul ei osata ilmselt kahtlustada, et tegemist on väljapressimise ja manipulatsiooniga."
Tetsmann märkis, et internet maakonna piire ei tunne ja nii võib olla vaid aja küsimus, kui see petuskeem ka Viljandimaale jõuab. Alastipiltide küsimine Snapchatis on aga ka siin kandis suur mure ning sellised teemad liiguvad iga päev nii laste kui täiskasvanute seas.
Tetsmanni sõnul on teinekord tehtud pahatahtlik konto, mis sellist sisu kogub, ning hiljem postitud saadud fotod mõne teise sotsiaalmeediaplatvormi kontole. "Tuleb tunnistada, et selliseid pilte on noored endast väga agarad tegema ning vabatahtlikult vestluskaaslasele jagama. Ja mitte ainult noored, sageli ka täiskasvanud." Põhjusi on seejuures mitu: loodetav anonüümsus, põnevus, heakskiit, sõprade puudumine. "Ka meelelahutuslik maailm soosib sellist käitumist."
Selle peale veebipolitseiniku sõnul kahjuks ei tulda, et kui oled pildi oma telefonist välja saatnud, siis selle levikut sa enam ei kontrolli ning mõne hetkega võib see jõuda tuhandete inimesteni, sealhulgas võivad selle saada koolikaaslased ja sõbrad. Kuigi Snapchat lubab, et sõnumid kaovad, pole kunagi kindlust, et need ei jää kuhugi alles või et keegi neid teise telefoniga ei pildista.
Alastipiltide saatmine on olnud aastate jooksul üks sagedasemaid põhjusi, miks veebipolitseiniku poole pöördutakse. Väga tihti tuleb Tetsmanni sõnul ette olukorda, et poiss ja tüdruk hakkavad Snapchatis suhtlema ning juba paari päeva pärast tuleb ühelt ärgitus HK ehk "Hakkame käima". Suhtlus muutub üsna kiiresti seksuaalseks ning teineteisele jagatakse endast pool- või päris paljaid pilte. Vahel alustab üks teiselt kohe järgmiste piltide väljapressimist, öeldes, et kui too uusi pilte ei saada, saadab ta foto kõikidele tolle sõpradele. "Enamasti selles punktis pöörduvad noored minu poole ning paluvad abi olukorra lahendamisel, sest saavad aru, et uute piltide saatmine neile kuidagi kasuks ei tule."
Teine levinud variant on, et ollakse suhtes veidi pikemalt ning kui siis lahku minnakse, kasutab mahajäetud ja haiget saanud osapool alastipilte kui kättemaksu, sageli lihtsalt postitab selle oma story‘sse või jagab mõnes ühiste sõpradega grupis.
Tetsmann meenutas vestlust ühe tütarlapsega. "Kui küsisin, kui kaua nad on noormehega suhtes olnud, kas ta teab tema perekonnanime, seda, kus ta elab, kus koolis õpib ja millega tegeleb, sain vastuseks, et ta tunneb poissi nädal aega ega tea temast mitte midagi peale eesnime ja Snapchati kasutajakonto. Ometi oli selle nädala jooksul räägitud niivõrd delikaatsetel teemadel, mida me täiskasvanu ja lapsevanemana oma 13-aastasest lapsest kunagi ei ootaks."
Nagu Tetsmann nentis, saadavad endast alastipilte nii poisid kui tüdrukud ning ikka ühtedel ja samadel põhjustel. "Kuigi mulle tundub, et väärkohtlemisest teatavad rohkem tüdrukud," lisas ta. "Täiskasvanute puhul on aga erinevus: meesterahvad jagavad oma privaatsust kergemini ja põgusama suhtluse pealt kui naised."
Kuidas veebipolitseinik aitab?
Murekirja korral püüab veebipolitseinik esmalt saada võimalikult palju infot selle kohta, kellega suhtlus toimus, millest räägiti ja millist sisu vestluskaaslasele saadeti. "Teinekord on vaja kohe tegeleda sisu eemaldamisega, kui nude on postitatud kellegi story‘sse, või hakata reaalselt sisu jagajaid läbi helistama, et nad pildi kohe vestlusest eemaldaks," rääkis Elerin Tetsmann ning märkis, et kui pilt pole veel väga kaugele jõudnud, võib veebipolitseinikul õnnestuda suurem kahju ära hoida.
Selle kõrvalt on vaja ohvrit toetada – lohutada ja õpetada, kuidas sellises olukorras hakkama saada. Eelkõige puudutab see väljapressijaga suhtlemise lõpetamist, tema blokeerimist ning seejärel oma sotsiaalmeediakontode kinniseks muutmist või, veelgi parem, kustutamist.
"On olukordi, kus ma kaasan probleemi lahendamiseks piirkonnapolitseiniku, laste heaoluspetsialisti või kooli sotsiaalpedagoogi, sest juhtumiga on vaja põhjalikult tegeleda," ütles Tetsmann ning lisas, et noorte puhul on siiski läbiv sõnum, et probleemist tuleks rääkida lapsevanemale, ükskõik kui hull olukord esmapilgul ka ei tundu.
"Ema või isa on esimene tugi, kes aitab lapsel raskete teemadega tegeleda ning toime tulla. Kui laps pole vanematele rääkida julgenud, olen teda aidanud ning ise nendega suhelnud ja neile probleemi selgitanud," lausus Tetsmann ning lisas, et sageli kardetakse vanemate kurjustamist ja karistuse määramist, sest ilmselt on peaaegu iga vanem kodus nendel teemadel lapsega rääkinud ja selgitanud, et sellist sisu ei tohiks kunagi kellelegi jagada. "Laps tunneb, et on oma vanemaid alt vedanud, ning eelkõige tunneb ta sellistel teemadel rääkides piinlikkust."
Tetsmann rõhutas, et vanemad ei tohiks last hirmutada, ning tuletas meelde, et vastutus lasub alati neil: kui need kontod on lapsel teha lubatud, peab olema mingil moel tagatud ka järelvalve. "Paraku näen üha enam, kuidas kogu vastutus internetis käitumisel ja toimetamisel on pandud lapsele endale ning ta ei julgegi vanematele probleemist rääkida, kui õhus on karistus."
See, kui lapsele saadetakse suvaliselt kontolt alastipilt, ei ole Tetsmanni sõnul lapse süü, vaid vanemate tegemata töö: lapse konto ei ole piisavalt turvaline. "Postkasti saab seadistada nii, et võõralt kontolt ei saa kirjutada. Nii et "Usalda, aga kontrolli" on aegumatu soovitus. Ja julgustamine keerulistest teemadest rääkima, ükskõik kui hullud või piinlikud need ka poleks. Ennekõike saab aidata ja last toetada ikka lapsevanem."
Politsei- ja piirivalveameti tellitud Kantar Emori uuringust "Laste internetikasutus ning võimalused internetis toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks" tuli välja, et keskmiselt kolmandaks või neljandaks klassiks on lapsed internetis kokku puutunud mingit sorti seksuaalse sisuga. "See näitab, kuivõrd tõsine mure see meil on," tähendas Tetsmann.