Kas uksele koputamisest piisab? Omavalitsused kahtlevad poliitikute elukoha kontrollimise tõhususes

Riigikohtu otsusega on omavalitsusel täielik õigus kontrollida inimese sissekirjutust näiteks kohalike valimiste ajal, et välistada poliitturismi. Kontrollida aga, kas sissekirjutus on fiktiivne või mitte, on üsna keeruline ettevõtmine. Foto: Elmo Riig

Eelmisel nädalal langetas riigikohus otsuse, mille kohaselt on omavalitsusel õigus kontrollida inimese sissekirjutust ning seda, kas inimene ka päriselt elab seal, kuhu on sisse kirjutatud. See peaks tublisti pärssima nõndanimetatud poliitturismi ehk fiktiivse sissekirjutusega kandideerimist valimistel, aga vaid eeldusel, et kontrollimine annab tulemusi. Omavalitsuste juristid tulemuslikkuses veendunud pole.

2024. aasta veebruaris rahuldas ringkonnakohus Isamaa erakonna liikmete kaebuse, mille kohaselt mitme kohalikel valimistel Elva vallas kandideerinud isiku püsiv elukoht ei ole selles vallas. Sama aasta oktoobris palus Elva vallavolikogu riigikohtul tunnistada põhiseadusvastaseks olukorra, kus puuduvad õigusnormid elukoha andmete sisuliseks kontrolliks. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jättis taotluse rahuldamata ning kinnitas pretsedenti loova otsusega, et omavalitsustel on õigus inimeste elukoha õigsust kontrollida.

​Riigikohus rõhutas oma otsuses, et rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmete õigsus kuulub omavalitsusüksuste huvisfääri laiemalt kui üksnes valimisõiguse teostamine. Registrijärgse elukohaga on seotud paljud kohalikud ülesanded, näiteks koolikohustuse täitmise võimaluse loomine, sotsiaalhoolekande tagamine ja lasteasutuses käimise võimaldamine.​