Skip to footer
Saada vihje

Vaatajad kutsusid otse-eetris elukaaslast peksnud mehele politsei

25-aastane mees lõi tüli käigus oma elukaaslast. Vägivallatsemist näidati TikToki keskkonnas otse-eetris ning vaatajad andsid toimuvast politseile teada.

Nädalavahetusel sai politsei teateid TikToki otseülekande kohta, kus oli kuulda, kuidas mees naist peksab. Veebipolitseiniku sõnul näidatakse vägivallatsemist sotsiaalmeedia otse-eetris paraku üha enam. 

"Ai-aa ... Ära tee mulle haiget!" karjus naine ööl vastu pühapäeva TikToki otse-eetris olevas videos. Kostsid löögid.

"Miks sa mind lööd?" jätkas naine läbi nutu.

"Lõuga rohkem! Lõuga rohkem!" ässitas elukaaslane, kes jätkas naise kallal vägivallatsemist.

"Ära tee! Palun lase mind tuppa! Miks sa teed? Ära löö mind rohkem ... Palun ära löö!" anus naine.

See on vaid väike väljavõte sellest, mis nädalavahetusel TikToki otse-eetris toimus. Kommentaariumis käis elav arutelu selle üle, kas keegi on vägivallast politseile teada andnud. Kui üks sama otse-eetri ehk laiviga mujalt ühinenud mees ütles esiti, et teab aadressi, kuid tema ise politseid ei teavita, siis pärast ühe valjema löögi kuulmist oli ta nõus politseisse helistama. 

​Õnneks oli mitu inimest, kes juhtunut lihtsalt pealt vaatama ei jäänud. 

​Ööl vastu 2. märtsi teatas tähelepanelik inimene, et nägi sotsiaalmeedia platvormil laivis, kuidas üks mees peksab naist. Politsei selgitas välja, kellega tegu, ning patrull sõitis sündmuskohale. Selgus, et 25-aastane mees oli tüli käigus löönud oma elukaaslast. Politsei pidas mehe kinni ning juhtunu asjaolusid selgitab politsei kriminaaluurimises.

Veebipolitseinik Elerin Tetsmann tõdes, et paraku on vägivalla kasutamine ja näitamine TikTokis suur mure. "Laivid, kus isikud on purjus, tarbivad mõnuained, kaklevad, tülitsevad ja sõimavad, koguvad kahjuks kiiret populaarsust. Õnneks inimesed reageerivad ning kõnealuse juhtumi kohta Viljandimaal tuli häirekeskusele mitu teadet, tehti e-avaldusi ja kirjutati veebipolitseinikule." 

Sellistel puhkudel, kui korrarikkumist nähakse otse-eetris, on Tetsmanni sõnul ainuõige helistada 112, et saaks kohe patrulli appi saata.

​Tagantjärele korjab veebipolitseinik kõik videod kokku ja edastab need menetlejale. "Samuti püüame kiiresti maha saada videod, mis on TikTokki üles laetult kõigile nähtavad," lausus Tetsmann ja selgitas, et paraku on seesuguste videote salvestamine ja levitamine tavapärane. 

Veebipolitseinikud annavad keskkonnale ebasobivast sisust teada ning paluvad postituse maha võtta. See ei ole Tetsmanni sõnul aga sugugi lihtne, sest soovitakse väga põhjalikku selgitust, mis on postituses valesti ning miks see on ebasobiv või kuidas keskkonna reegleid rikub. "Käesoleva juhtumi puhul vägivalda videos näha ei ole, kuid seda on kuulda ja aimata. Sageli peab selliste sündmuste puhul TikTokile selgitama olukorda, mis toimus sel hetkel kohapeal, ning tagajärgi, mida sellise sisu jagamine toob kaasa ohvrile ja tema pereliikmetele." 

​TikToki keskkonnas politseinikud kasutajatega otse ei suhtle, sest politseil ei ole selles keskkonnas kontot. Küll aga on politseinikud kontode taga peituvad isikuid tuvastanud ja siis nendega ühendust võtnud, et postitused eemaldataks. "Põhjenduse teen pigem selgitavalt ja arutledes kui käskivas toonis, et postitaja mõistaks, mida vägivalla eksponeerimine toob kaasa sellest puudutatud isikutele, seda vaatavatele alaealistele ja ka ühiskonnas laiemalt," selgitas Tetsmann. Ta lisas, et enamasti saadakse videote levitajatega jutud räägitud, aga on ka olukordi, kus sisu ei eemaldata.

​Otse suhtlusplatvormi poole pöördumine aitab veebipolitseiniku sõnul häiriva klipi sageli kiiremini eemaldada. "Hea, kui kontot kasutav inimene on kohe teada, sageli tuleb selleks mitu tundi või päeva tööd teha, et tegelik kasutaja tuvastada," selgitas veebipolitseinik.

​Ta lisas, et mõnikord põrgatab politsei  TikTokiga tükk aega kirju ja teeb koos tavajälgijatega tuhandeid teateid, enne kui postitus või konto maha saadakse. "Eelkõige puudutab see kiusu- või laimupostitusi, sest on väga keeruline sealsetele kontaktidele selgeks teha, et need kedagi häirivad, kellegi tundeid riivavad või on muul moel sobimatud."

Veebipolitseinik veedab ka ise paar tundi päevas TikTokis, et seal toimuvast ülevaadet saada, kuid nädalavahetusel juhtunu võib temani jõuda viivitusega. Ta rõhutas, et ülimalt oluline on olukordadest, kus otse-eetris kasutatakse vägivalda või käitutakse ebasobivalt, teha kõne 112. "Hea, kui on teada juba nimed ja aadressid, kuhu abi saata, kuid piisab infost, et TikTokis sellel kontol toimub praegu selline sündmus. Kui info saadetakse öösel kell 2 veebipolitseinikule, siis enamasti me öösel siiski puhkame ja Messengeris sõnumeid ei loe. Hommikuks aga võib olla juba liiga hilja," selgitas Tetsmann.

Häirekeskus saab teha kiire päringu, kes on konto omanik, ning siis juba püütakse telefoni positsioneeringu, IP-aadressi päringu või isikuga seotud aadressi kontrollimisega välja selgitada, millisel aadressil see isik hetkel asub. "Sageli on vaatajatel aga teada, kelle laivi nad vaatavad, sest konto omaniku andmed on seal avalikud. Näiteks pangakonto koos isiku ees- ja perenimega, kuhu oodatakse vaatajate annetusi." 

On kurb, et otse-eetris vägivallatsemist aina rohkem ette tuleb, teisalt võib tunda rõõmu, et inimesed seesugustest juhtumitest politseile teada annavad. "Täpselt nii mitme näoga see sotsiaalmeedia meil ongi," tõdes Tetsmann. "Ühest küljest saab politsei tänu hoolivatele vaatajatele sealt igasugust infot, teisest küljest näidatakse kogu maailmale, kui kellelegi tehakse haiget või ülekohut ja tal on hirm enda ja oma lähedaste elu pärast. On videoid, mis jäävadki ringlema ega kao ilmaski internetist." 

​Tetsmann soovib, et inimesed annaksid veebis muret tekitavatest teemadest politseile veelgi rohkem teada. "Isegi kui kahtled, teavita!" julgustas veebipolitseinik ning lisas, et teinekord võib nii päästa elu. "Kord saatsin kiirabi tüdruku ukse taha, kes end otse-eetris lõikus. Samuti leidsime inimeste vihjete peale tagaotsitava, kes oli patrulli saabudes eluohtlikus seisundis ja vajas kiiresti meedikute abi." 

Kommentaarid
Tagasi üles