Praegune aeg on kõige olulisem neile volikokku pääsemisest mõtlejaile, kes tõepoolest midagi muuta tahavad. Kui tihti me kuuleme, kuidas mõni otsustaja räägib vajadusest teha valusaid otsuseid, karme valikuid. Aga kui õige aeg käes, on häda majas, valijad tagajalgadel ja võimupartnerid põtkivad vastu, ning jälle tuleb nentida, et need tõenäoliselt vajalikud, aga valusad otsused jäävad langetamata. Jäävad langetamata seetõttu, et on alustatud valest otsast – otsusest endast.
Mis mõte on poliitikul suruda läbi enda meelest õiget, aga valija arvates valet otsust? Polegi suurt mõtet, sest järgmisel hetkel kasutab selle kenasti ära teine poliitik – ütleme, et populist –, kes on nõus kohe alustama umbusaldusmenetlust ning pakub välja, et keerab otsuse tagasi nii pea, kui ise võimule saab.