/nginx/o/2023/02/10/15131566t1hc089.jpg)
/nginx/o/2025/02/28/16689522t1h6586.jpg)
- Volikogu tahab teada, mida linn nukuteatrilt ootab
- 110 000 euro suuruse eelarvega teater teenib 6000 eurot tulu
- Erateatrid tunnevad nukuteatri pidamise vastu huvi
Viljandi volikogu ei otsustanud sel nädalal nukuteatri liitmist Sakala keskusega, sest volikogu kultuurikomisjonil tekkis arutelu käigus suur hulk vastuseta küsimusi, mida linnavalitsus sellelt teatrilt üleüldse ootab.
Nõnda peab linnavalitsus järgmiseks korraks, kui sama mõttega volikogu ette astub, andma suure hulga kirjalikke vastuseid.
Mida omanik nukuteatrilt ootab?
Milline on eelarve?
Millist omatulu teatrilt oodatakse?
Millised on loomingulised kohustused ehk kui palju tuleb üldse etendusi anda ja mitu uuslavastust tuleb hooaja jooksul välja tuua?
Küsimusi, mida esitas kultuurikomisjoni nimel selle juht Liis Aedmaa, kes põhitööna on Ugala kunstiline juht, oli veelgi. Kõik need taandusid aga sellele, mida omanik, kelleks on Viljandi linn, teatrilt tahab.
Neljapäevasel volikogu istungil oli päevakorras plaan liita nukuteater Sakala keskusega. Idee teostumise järel jääks nukuteater oma senistesse ruumidesse ja töötaks vähemal esialgu nagu varem, kuid juhtimise administratiivne kohustus läheks üle Sakala keskuse juhile ning nukuteatri direktorist võiks saada selle kunstiline juht, kelle ülesanne on hoolitseda loomingu eest. Alles jääksid nimi, logo ja kõik muu, mille järgi avalikkus nukuteatrit tunneb.
Teatrit 45 aastat juhtinud Altmar Looris on Sakalale öelnud, et ehkki ta ei mõista, mida muudatus paremaks teeb, ei ole ta selle vastu.
Eelnõu vastu astusid aga poliitikud, kes mõtet küll maha ei matnud, aga saatsid otsustamise edasi kas märtsi või mõnele edasisele istungile.
Kultuurikomisjoni hinnangu kohaselt pole nukuteatril aluspõhimõtteid. Kui neid aga pole, ei saa ühtegi teatrit juhtida. "Omanik peab need kirjalikult sõnastama ja kirjeldama ka seda, kuidas teatrit majandatakse ja kui suur on toetus," lisas komisjoni juht Liis Aedmaa hinnangule.
Just nukuteatrile antava linna toetuse väga suur summa tekitab poliitikutes kahtlusi, kuidas selle teatriga edasi tegelda.
"Ma peast ütlen, aga mullu oli teatri eelarve 110 000 eurot ja piletitulu 6000 eurot," lausus endine Viljandi linnapea Madis Timpson. "Ükski riigiteater ei saa proportsionaalselt sellist toetust."
"Käärid (toetuse ja omatulu vahel – toimetus) on väga-väga suured," nentis Liis Aedmaa ja lisas, et seadusega ei ole linnal mingit kohustust nukuteatrit ülal pidada.
Volikogus selgus, et nukuteatriga tegelemise vastu tunnevad huvi ka Viljandis tegutsevad erateatrid. Oma huvi on jutu tasemel mitme poliitiku andmetel üles näidanud Koidu seltsimajas tegutsev Teatrihoov, kus tegutsevad inimesed, kes on aastaid nukuteatri töös kaasa löönud, kuid lahkusid sealt hiljuti konflikti tõttu.
Viljandi abilinnapea Are Tints rääkis, et nädal tagasi oli talle helistanud Viljandi uusima teatri Temufi esindaja ja avaldanud soovi nukuteatrist vestelda. Tints sõnas, et jutuajamine lepiti kokku järgmiseks nädalaks.
"Erategijatele ei tohi kindlasti selga keerata," leidis Timpson. "Meil on linnas see luksus."
Maailma ainus nukuetendustele spetsialiseerunud eestikeelne oma saaliga nukuteater jätkab esialgu omaette ning 1. juuniks kavandatud struktuuri liitmine Sakala keskusega jääb praegu ära.
Lisaks juhtimise liitmisele on õhus võimalus, et aasta pärast peab nukuteater oma saalis loobuma ning kolima raamatukokku, sest Viljandi linnavalitsus küsib rahalist toetust raamatukogu ümberehituseks ning kavandab kolme asutuse – raamatukogu, nukuteatri ja Perepesa – töö liitmist sellesse majja.