Valitsuserakonna reiting uppus Viljandimaal mutta

Eesti 200 esimees, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ja Reformierakonna esimees, peaminister Kristen Michal. Foto: Madis Veltman

Veebruari keskpaigas oli Viljandimaal kõige populaarsem erakond Isamaa, kes on olnud seda juba 2023. aasta sügisest. Valitsuserakondade toetus küünib aga vaevu 25 protsendini.

16. veebruaril toetas Viljandimaal erakonda Isamaa 41 protsenti inimestest. Parematel päevadel oli reiting kümme protsenti kõrgem. Teise koha võttis sisse Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) 23,5 protsendiga. Pärast erakonna pereheitmist mullu sügisel, mil toetus alanes Viljandimaal 8,7 protsendile, on ta oma toetajaskonna taastanud.

Valitsuserakondadest on siin kandis veebruari keskel kõige kõrgema toetusega sotsiaaldemokraadid 12,7 protsendiga, mis on viimaste kuudega võrreldes üsna stabiilne. Aasta tagasi veebruaris oleks Viljandimaal sotse valinud siiski pisut üle viiendiku valijatest.

Riigis tervikuna on Reformierakonna reiting langenud 2019. aasta tasemele ja Viljandimaal on see 11,5 protsenti. See ei ole ülemäära ebatavaline, sest näiteks mullu aprillis oli partei toetus samuti 11 protsenti. 

​Kahtlemata kõige armetuma toetusega on valitsusse kuuluv Eesti 200, kelle reiting on Viljandimaal kõigest 0,6 protsenti. Viimati oli see siin kandis nii madal 2019. aasta juunis ja juulis. Toona oli see 0,5 protsenti, samas mullu oktoobris oli partei toetus Viljandimaal veel 7,5 protsenti.

​Keskerakond on reitingu alampiiri lähedal pendeldanud juba mõnda aega. Praegu on nende toetus 6,1 protsenti, aga mullu märtsis toetas neid Viljandimaal 2,8 ja oktoobris 9,1 protsenti inimesi.

​Ühiskonnauuringute instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti koostöös küsitakse igal nädalal inimeste erakondlikku eelistust.​ Viimased koondtulemused kajastavad perioodi 20. jaanuarist 16. veebruarini, mil küsitleti 4000 valimisealist Eesti kodanikku.

Liidrikohal oleva Isamaa toetus on üleriigiliselt kõrgeimal tasemel 2019. aasta algusest, kui Norstat alustas erakondliku eelistuse küsitlusi. Reformierakonna ja Isamaa toetuse vahe on 14,2 protsenti ning EKRE toetus on Reformierakonna omaga peaaegu võrdne.

Esikolmikule järgnevad Keskerakond (13,2%) ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond (11,6%). Parlamendi- ja valitsuserakondadest on kõige madalama toetusega Eesti 200 (2,5%). Keskerakonna toetus on viimase nelja nädalaga langenud 1,9 protsendi võrra.

​Parempoolsete toetus püsib 2,1 ja erakonna Eestimaa Rohelised reiting 1,1 protsendi juures. Nende parteide toetus on poole kuni protsendi ulatuses pidevalt üles-alla liikunud.

Koalitsioonierakondi toetab 31,1 ja opositsioonierakondi 61,3 protsenti vastajatest.

​Tulemuste presenteerimisel on ühiskonnauuringute instituut ja uuringufirma Norstat Eesti keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele. See tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad.

​Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Kõnealuses küsitluses oli suurim grupp Isamaa toetajad (31,2%) ja sellisel juhul on veamäär pluss-miinus 1,75%.

​Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Eesti 200 puhul pluss-miinus 0,59%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest.