REIN ANTON ⟩ Klaasangerjate Võrtsjärve asustamist tuleb kindlasti jätkata

Angerjate asustamine Võrtsjärve 2020. aastal. Foto: Marko Saarm

Kas angerjamaimude Võrtsjärve asustamine kiirendab angerja kui meile olulise kalaliigi kadumist?​

​Seda küsimust on aastakümneid küsitud. Arvati nimelt, et Võrtsjärv ja teised siseveekogud on Euroopa angerjatele lõks, sest Narva hüdroelektrijaamast nad enam edasi ei pääse, seega asustamine ei vii aastate pärast kudemiseni Sargasso meres. Vastus sellele küsimusele on aga ei, kindlasti ei kiirenda. Võrtsjärve kalurid said selle ühese vastuse jaanuari lõpus õppereisil Prantsusmaale La Rochelle‘i kalanduspiirkonda.

Sealsed kalamehed kinnitasid, et nende püügipiirkonnas püütakse aastas välja umbes 50 tonni klaasangerjaid ehk angerjamaimusid, millest väiksem osa müüakse jõuluajal Hispaaniasse traditsiooniliseks pühaderoaks, umbes nagu meie jõululaual on pühaderoaks hapukapsas või verivorst. Samuti kinnitasid nad, et viimase kümne aasta jooksul on püügipiirkondades klaasangerjate arvukus järjest kasvanud, mistõttu on riik püügipäevi vähendanud. Möödunud hooajal püüti kogu klaasangerjate kvoot välja viie päevaga.