Konnatalgud on täies hoos. Kogu selle nädala jooksul võib Tänassilma ja Oiu kandis märgata roheliste vestidega inimesi, kes õhtuhämaruses kraavi veerel patrullivad ning maanteele ukerdavaid konni ämbritesse korjavad.
Talgulised talutavad pruudid ja peiud õigesse lompi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neid rohelisi tegutsejaid võis Viljandi—Tartu maantee ääres näha nii pühapäeva, esmaspäeva kui teisipäeva õhtul. Ilmselt ilmuvad nad tee äärde ka teistel soojadel õhtutel, mil konnasugu oma paaritumispaiga poole liigub.
Esmaspäeval kella kaheksa paiku kõndisid talgutele tulnud vabatahtlikud üsna nõutu näoga, sest konnad polnud veel liikvele läinud.
Eestimaa Looduse Fondi (ELF) projekti «Konnad teel» juht Tanel Laan arvas, et õhtu edenedes seis siiski muutub.
«Eile oli samamoodi: konnad hakkasid liikuma koos päikeseloojangu ja hämaruse saabumisega. Siis ilmusid välja flirtivad paarikesed, kus isane konn oli emasele otsa roninud. Niimoodi ukerdasid nad üheskoos liikluse vahel üle tee,» kirjeldas projektijuht.
Pühapäeva õhtul oli vaatlejate hädahüüde peale kiirkorras talgutele tulnud tosin vabatahtlikku. Tartust väljunud ELF-i väikebuss tõi nad Võrtsjärve põhjakaldale Tänassilma, Oiu ja Leie vahelistele lõikudele samuti kella kaheksaks.
Südaööni töötanud talgulised päästsid autorataste alt 760 kärnkonna, 44 rohukonna, kaks vesilikku ja ühe identifitseerimata rohelise konna.
Kõik pannakse kirja
Esmaspäeval oli talgulisi juba rohkem, üle neljakümne. Tartust väljus taas tosina kohaga ELF-i buss ning inimesi tuli rändekohale ka oma autodega.
Kõigepealt pidid nad ennast registreerima. Siis andsid korraldajad vabatahtlikele selga rohelised helkurvestid, et nad konnade kombel pimedas auto ette ei jääks.
Talgulise varustusse kuulusid veel kindad, ämber ja infovoldik — seda said nad kasutada spikrina kahepaiksete liigi määramiseks. Maanteest üle toimetatud konnade ja vesilike arv tuli märkida liigiti loenduslehele, mille põhjal teevad korraldajad statistikat.
Voldikust said osalejad lugeda veel seda, kuidas konni õigesti kohelda. Samasuguseid juhtnööre olid korraldajad jaganud kevadel Tartus ja Tallinnas korraldatud koolitustel.
Talguliste abiga pandi maantee äärde püsti kiletara.
Tanel Laan selgitas, et arvuka rände puhul hoiab kile kahepaikseid nii kaua kinni, kuni inimesed oma ämbritega neid aitama jõuavad. Et seni on Võrtsjärve põhjatipus olnud ränne keskmise aktiivsusega, on tõke paigaldatud vaid väiksele lõigule.
Kiletara tuleb igal talguõhtul uuesti üles seada, sest valveta seda seisma jätta ei saa.
«Eile otsustasid näiteks pruunid konnad hoopis vastupidises suunas rännata ning jäid sõiduteele lõksu,» ütles Tanel Laan.
Kuid miks soovivad kahepaiksed pulmi pidama minna just teisel pool tiheda liiklusega maanteed loksuvasse lompi, kui nende selja taga on samasugune sigimiseks sobiv kraav?
«Konnad lähevad pulmi pidama samasse veekogusse, kus nad ise ilmale tulid,» selgitas talgujuht Henry Timusk. «Kui nad seal suure konna asjaga ühele poole saavad, lähevad nad ringi jalutama ning satuvad taas üle tee, kuhu jäävad ka talvituma.»
Seetõttu võibki juhtuda nii, et sel ajal, kui kärnkonnad liiguvad Tartu maanteel vasakult paremale, trügivad raba- ja rohukonnad hoopis paremalt vasakule.
«Ega kärnkonnadki alati kindlad ole, kuhu nad minna tahavad,» tõdes Timusk eelmist õhtut meenutades. «Panin ühe konna tee äärde maha, kuid tema keeras otsa ümber ja hakkas aeglaselt hoopis tagasi tulema.»
«Võib-olla jäi tal paariline teisele poole teed,» hõikas selle jutu peale Pühajärvelt talgutele sõitnud 63-aastane Toomas Uibo, kes samuti konnade ootel tee pervel patrullis. Tema oli aktsiooni kohta infot saanud hommikul raadiot kuulates.
«Mis mul ikka täna õhtul targemat teha oleks! Lugeda jälle raamatut või vaadata telekat? Otepääl enam suusatada ei saa, siis tulebki tulla konni korjama!» rääkis ta.
Uibo tõdes, et on kevaditi maanteel tihti auto kinni pidanud ja konnad ohutusse kohta aidanud. Paraku on juhtunud sedagi, et kogemata on mõni konn tema sõiduki rataste alla jäänud. See on võtnud autojuhi pikalt põdema.
«Kui hakkad asfaldil plekke nägema, tuleb kiirus maha võtta,» nentis ta ja lisas, et ka Otepää kandis on selliseid lõike, kus konnad rändavad.
Nalja ja põnevust
Eestis on üle kahekümne kriitilise maanteelõigu, kus käib konnade hulgiränne, ning leidub ka väiksemaid rändekoridore. Tanel Laane sõnul tehakse peale kirjeldatud piirkonna tänavu talgud veel kahes kohas: Harjumaal Jägala liiklussõlme juures Piibe maantee alguses ja Tartumaal Ülenurme lähedal Kurepalu lõigul.
Tartust ELF-i bussiga talgutele sõitnud 27-aastane Even Heinväli ja 19-aastane Marianne Möller ütlesid, et kurb on vaadata maanteedele jäänud konnade laipu.
«Siin voldikus kirjutatakse, et keskmise liikluskoormusega saab surma 95 protsenti teed ületavatest konnadest. Kui korjame natuke ära, siis protsent kohe väheneb!» leidis Even Heinväli.
Peale selle on talgutel huvitav: bussis olid noored kuulnud palju juhtumisi eelmisest õhtust. Üks neiu oli suutnud pühapäeval korjata lausa 170 kahepaikset. Teine neiu, kes konni hoopis kardab, oli hüppajaid nähes kisama pistnud, et kaaslased teaksid ämbritega kohale rutata.
Möödasõitjad olid helkivate vestidega talgulisi pidanud politseinikeks. «Tuli üks auto, hirmsa tümakaga, ja pidas meie juures kinni. Sees olevad mehed uurisid, mis on juhtunud,» kirjeldas talgujuht Henry Timusk. «Nääpsuke tütarlaps vastas neile: «Midagi ei juhtunud, me aitame siin konnasid üle tee.» See oli vist küll viimane vastus, mida nad ootasid!»
Õhtu esimesel tunnil jäi talguliste saak väikseks, kuid pärast päikeseloojangut läksid konnad siiski liikvele. Vabatahtlikud päästsid esmaspäeva õhtul Võrtsjärve ääres 2211 kärnkonna, 115 rohukonna, 20 rabakonna, seitse vesilikku ja 52 rohelist konna.