MARKO SUURMÄGI ⟩ Raha ja 156 aastat ootust

Marko Suurmägi Foto: Marko Saarm

Paar kuud tagasi tekkis hetkeks tunne, nagu oleks Viljandi linnavalitsusse alles nüüd jõudnud maailmas üks enim kasutatavaid arvutiprogramme Excel. Selline mulje jäi pärast seda, kui kahe õnnestunud katse järel küsida Paalalinna viilhalli tarbeks esmalt 600 000 ja seejärel enam kui 900 000 eurot jõuti siiski arusaamisele, et ükskõik kui palju ka toetust ei saaks, seda halli energiasäästlikumaks ehitada on mõttetu: 156 aastat tuleks oodata, enne kui soojustamine end ära tasuks.

Ometi olid kõik kuluandmed raekojas olemas juba siis, kui selle tänapäevases mõistes üsna hõreda spordisaali soojustamisele mõtlema hakati. Kõik need andmed olid olemas ka neil otsustajatel, kes Viljandile riigi, õieti küll euroraha andsid. Algul 600 000 eurot ja siis veel üle 300 000 euro.

Midagi on siin Eesti riigis mäda. Kui arvutused näitavad halastamatult, et töö on mõttetu, siis miks ometi seda kavandama hakatakse? Miks on kõiksugu projektiraha üle otsustajad nõus selliseks mõttetuks tegevuseks raha andma?