Alanud kaubandussõdade tõttu nõrgenenud suhted NATO liikmesriikide vahel, samuti USA ja Euroopa Liidu vahel, rääkimata sõjahirmu tundvatest kanadalastest, ei süsti kellessegi julgust ja kindlust homse päeva ees. Euroopa suurim tähelepanu on aga seni olnud sellel, mida võtab USA Donald Trumpi juhtimise all ette Venemaa ja Ukraina küsimuses. Nüüd siis on telefonikõnedeni jõutud. Ukrainat ega Euroopat justkui alanud rahuläbirääkimiste laua taha kutsutud ei ole ning võime sellest üksnes omi järeldusi teha.
Kreml andis pärast kolmapäevast vestlust teada, et Venemaa eesmärk on endiselt Euroopa julgeolekuarhitektuuri ümberkujundamine, sealhulgas NATO liikmeskonna vähendamine 1997. aasta seisu. Ehk siis näiteks see, et Balti riigid arvataks NATO-st välja. USA kaitseminister Pete Hegseth teatas kolmapäeval, et 2014. aasta invasiooniga okupeeritud Ukraina alade vabastamine ei ole realistlik eesmärk, rääkimata sellest, et meie Ukraina sõbrad võiksid unistada NATO liikmeks saamisest. Nii et sisuliselt mängiti kohe Venemaale kaardid kätte ning anti järele, Venemaa aga ei tee mingit saladust sellest, mis soovid ja plaanid tal Euroopaga on.