Ilmastumisege ei massa üten minna
Torupilli-Antsu lood
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ma õkva tulli Mulgi konverentsi pääld. Siin me sis ütenkuun ollime ja arutime, targa rovvade ja ärräde egäst kandist ütlive oma mõttit vällä. Kõneldi mulgi kultuurist, a ku mõtelde, mille pääl sii kultuur sis püsti seis — iki inimeste pääl ju. Ja inimese seisave majanduse pääl. Ma esi tää, millest ma oma turismitalun elä ja kudas ma leväpoolitse teeni. Kultuuri ja majandust ei saa kudagimuudu ärä lahute. Et asi toimide saas, piap inimsit oleme, a inimese lääve maalt mineme. Ainult suurtuutmise eläve, väikse kaove.
Eesti targembit mehi Hardo Aasmäe kõnel siin, et kultuuri saap tetä, ku olet jõukas ja me pias iki välläpoole vaateme. Nüid om ju sii ilmastumine ja sellest ei või maha jäia. Mia mõtle, et just selle ilmastumise vastu me piame akkame. Mia pelgä, et sii ilmastumine om nigu Titanicu laev, mes lää üitskõrd põhja. Sellege ei või üten minna. Me piame iki oma asja aama.
Ma kuuli, et Paide kandin üits miis tege varmi, kunkottale tulep 4000 lehmä. Mesjaos? Selle võis jagade saage ja tetä sada varmi selle asemel. Siin pias riik mõtleme nende rahade suunamisege sedämuudu, et mitte toete nõnda suuri ettevõtmisi, vaid väiksit. Sis tules inimese maale ja saas tüüd ja leibä. Ku inimese om maal, sis säilis maakultuur kah. Terve eesti rahvuskultuur püsis ju selle pääl üleven. Sii sai alguse, kui president Päts tei maareformi 1932. aastel ja sis tekkusive keskmiktalude ja väikeettevõtte ja nii akassive ühistegevust tegeme ja sedäsi akas asi edesi mineme ja kultuur säälulgan. Sellen suunan tules nüid kah minna.
Ma lugesi, et prilla om Eestin 50 000 tüütut, a ettevõtjidel ei ole tüülisi. Kennigi ei taha tulla. Ädä om sellen, et palga om madale. Nii tüükotusse om enämbjaolt tuutmisliini pääl kuskil puidutsehhin, kos tule laudu läbi massina lükäte. Ei saa võtta sedäsi, et inimese ei taha tüüd tetä, tüüd ei saagi tetä, kui ei ole motivatsiuuni. Ja kudas sii tüükasvatus tule, kui tilliksit ettevõttit ei ole. Kui maal om üitsainus suur virma, sääl üits miis kamandes ja robuti teeve tüüd, sis üitskõrd me jõvvame kah sinna, kunkottal präegu Kreeka om.