:format(webp)/nginx/o/2022/11/22/14978620t1h651f.jpg)
/nginx/o/2025/02/11/16648924t1had88.jpg)
Kogeme isiklikult ja näeme uudistest, et käesoleval talvel on teede seisukord eriti halb. Kehvas seisus on peamiselt kruusateed, aga lagunevad ka musta katte saanud teed.
Kahtlemata on selles oma roll kalendritalve jaoks võrdlemisi imelikel ilmaoludel, aga kõike ei saa ilma süüks panna. Teeääred on kõrgemad kui tee ise ja vesi jääb teedele, truubid on ummistunud ja pinnasekatet, mida hööveldada, enam lihtsalt ei ole. Need tegematajätmised ei ole ilma süü. Lausa hirmuga mõtlen, mis veel kevadel saama hakkab.
Norstati detsembris taristuehituse liidu tellimusel tehtud küsitlusele vastanutest leidsid 29 protsenti, et nende kodukandi teede seisukord on viimase kahe aasta jooksul läinud kas palju või veidi halvemaks. Kõige kriitilisemad olid oma kodukandi teede seisukorra suhtes Läänemaa, Viljandimaa ja Ida-Virumaa elanikud. Teede seisundit hindas kas veidi või palju halvemaks 48 protsenti uuringus osalenud Viljandimaa elanikest. Ma ei taha uskuda, et kodumaakonna inimesed on põhjuseta kriitilised, ju on põhjust.
Kehvas seisus on nii riigile kui ka omavalitsustele kuuluvad teed. Teede valdajad ja seisukorra eest vastutajad on küll erinevad, aga peamine probleem on üks ja seesama: remondiks pole raha.
Eelmise aasta lõpus kinnitatud riigieelarve strateegias on perioodil 2025–2027 teede aastaringseks hooldamiseks ja säilitamiseks ette nähtud umbes 327 miljonit eurot ehk keskmiselt umbes 109 miljonit eurot aastas. Selle summa eest tuleb teha nii teede hooldust kui ka säilitusremonti. Varasemas riigiteede hoiu kavas oli samaks perioodiks eraldatud circa 365 miljonit eurot ehk keskmiselt circa 122 miljonit eurot aastas. Seega on summa vähenenud 38 miljoni euro võrra.
Taristuehituse liidu hinnangul tuleks teedevõrgu säilitamiseks ja sektori jätkusuutlikkuse tagamiseks hoida riigiteede puhul selle meetme rahastamise tase vähemalt 250 miljoni euro juures aastas, kuid 2024. aastal oli selleks ette nähtud vaid 93,4 miljonit eurot. See on vaid säilitamisvajaduse rahuldamine. Tegelikult on riigiteede hoiu vallas krooniline rahapuudus jõudnud sinnamaale, et juba alates tänavusest aastast oleks pidanud riigiteede säilitamisse ja arendamisse suunatama vähemalt 450 miljonit eurot. Kui teel jääb õigel ajal remont või parandamine tegemata, on see tulevikus seal juba märksa kulukam.
Samasugune rahapuudus valitseb kohalike teede remondis. Kui riigi rahakotti puudutavate otsuste tegemisel on omavalitsusel vähe kaasa rääkida, siis omavalitsuse eelarve valikud ja prioriteedid seavad omavalitsused suuresti ise.
2022. aastal valmis Põhja-Sakala vallavalitsuse tellimusel osaühingu ERC Konsultatsioon koostatud valla teede seisukorra analüüs. Selle kokkuvõttes seisab, et Põhja-Sakala valla teedevõrgu programmianalüüsi tulemuseks oli 183 teelõiku kogupikkusega 112,5 kilomeetrit, mis vajavad kohest erinevate remondimeetmete rakendamist. Valitud objektide remondimeetodite kogumaksumus on 5,75 miljonit eurot, mida võib nimetada ka teedevõrgu rekonstrueerimis- ja remonditööde mahajäämuseks.
Analüüsis märgitakse, et musta kattega teede võrk on praegu rahuldavas seisukorras, samas piirkondade võrdluses on see halb Olustveres ja Suure-Jaanis. Siin on oluline märkida, et musta katte all olevate teede osakaal võiks olla tunduvalt suurem. Kruusateede võrk on vallas kas halvas või väga halvas seisukorras. Piirkondade võrdluses on rahuldav seisukord Olustveres ja Kõos, kusjuures Kõos ongi olukord valla piirkondadest kõige parem. Analüüsi kohaselt on kruusateede seisukord halvim Kõpu piirkonnas.
Põhja-Sakala valla teedevõrgu strateegiline analüüs näitas, et teedevõrgu seisukorra säilitamine praegusel tasemel, mida on analüüsis halvaks nimetatud, eeldab järgmisel 25-aastasel perioodil igal aastal minimaalselt 140 000 euro kasutamist ning seda ainult teekatete rekonstrueerimiseks ja remonditöödeks. Summa ei sisalda rutiinse suve- ja talihoolduse kulu ega sildade ja truupide remonti. Et teedevõrgu seisukorda märgatavalt parandada, peaks iga-aastane teekatete rekonstrueerimis- ja remonditööde eelarve olema vähemalt poole suurem.
Viimastel aastatel on mõned teejupid küll paremaks või lausa korda saanud, aga seesugune tempo on ilmselgelt aeglane ja teede remondivõlg kasvab iga aastaga. Eelmisel, 2024. aastal pandi vallateedele üksnes 3,9 kilomeetri jagu mustkatet, lisaks tehti ligi 2,8 kilomeetrit vanade mustkatete pindamist ja remonditi vaid 6,1 kilomeetri ulatuses kruusateid. Valla hooldatavate teede kogupikkus on 299 kilomeetrit.
Viimasel ajal on vallaeelarves teede ehituseks olnud umbes 200 000 eurot aastas. 2022. aastal ei olnud teede ehitusse võimalik üldse investeerida, sest eelmiste kohalike valimiste viimasel aastal laenati vald sisuliselt lõhki ja uutele tulijatele jäeti rahakotti sügav auk.
2025. aastal on vallaeelarves teede remondiks (pinnakatte pealevedu, teede mustkatte alla viimine) planeeritud 200 000 eurot. Siia lisandub teede hoolduseks (lume lükkamine, hööveldamine, teeäärte niitmine, tolmutõrje ja teised sellised tööd) 400 000 eurot, millest 315 000 eurot on riigi toetus.
Teede remonti panustatakse ilmselgelt liiga vähe ja seetõttu ongi vallale kuuluvad teed kehvas või väga kehvas seisus. Maal elavate inimeste pahameel kasvab ja probleeme, mida halvas korras teed põhjustavad, tuleb järjest juurde. Viimastel kuudel on juhtunud, et prügiauto ei saa või ei julge prügikastini sõita ja prügi jääbki viimata. Samuti on probleeme koolibusside liikumisega.
Teede remonti on järgmistel aastatel vaja oluliselt rohkem panustada. Mina seoksin teede remondiks investeeritavad summad inimestelt kogutava maamaksuga. See on küll riiklik maks, aga kantakse kogu mahus omavalitsusele ning volikogul on vaba voli otsustada, milleks seda kasutada. Maamaksu laekumise konkreetsete investeeringutega sidumise korral oleks maksu tasujatel selge arusaam, mida nad selle eest vastu saavad.
Käesoleval aastal on planeeritud maamaksust eelarvesse laekuma 505 000 eurot. Leian, et maamaks peaks vähemalt järgmisel neljal aastal minema kogu ulatuses vallale kuuluvate teede remondiks. Sellega suureneks teede remondiks minevad summad rohkem kui kaks korda ning igal aastal oleks võimalik korda teha ligi 30 kilomeetri jagu teid. See ei kataks veel kogu teede remondi võlga, aga enam kasutust leidvad ja eriti kehvas seisukorras teed võimaldaks see korda teha. Vajadusel tuleks teedesse investeerimiseks kaaluda laenu võtmist.
Uuringud näitavad, et korras teed on üks tähtsamaid eeldusi, et inimesed maale elama jääks või maale koliks. Teeme siis nii, et meil oleks tulevikus rohkem inimesi.