/nginx/o/2022/04/19/14493293t1h0a35.jpg)
/nginx/o/2025/02/10/16646417t1h5361.jpg)
Ehkki enamik viirushaigusi, mille kohta võis teadmisi koguda Viljandis Uku keskuses üleval olnud näitusel "Jälle need nakkushaigused! Sajandi jagu haiguspuhanguid ja ravi", on Eestis taandunud, on nii mõnigi vahepeal vaat et unustatud haigus end jälle ilmutama hakanud.
"Pärisrõuged on maailmast elimineeritud, viimane haige oli Somaalias 1977. aastal," lausus terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna peaspetsialist Keiti Aren ning jätkas, et Euroopa regioon on alates 2002. aastast lastehalvatusest vaba. Minevikku on näitusel tutvustatud haigustest jäänud Eesti kontekstis ka difteeria, kuid maailmas ja Euroopaski seda veel levib.
Kuigi osa haigusi on Areni sõnul uinuvas olekus ja nende esinemissagedus on väike, võivad need viirustele soodsates oludes – juhul kui palju inimesi on nende eest kaitseta ehk vaktsineerimata – uuesti levima hakata. Difteeriat ja lastehalvatust pole Eestis küll aastaid diagnoositud, kuid naaberriigis Lätis on difteeria juhtumeid endiselt esinenud.
Sel talvehooajal on Viljandimaal enam levinud gripp, COVID-19 ja muud ülemiste hingamisteede viirusnakkused, ent nagu Aren ütles, võib ka Eestis uinunud olekust ärgata läkaköha. Selle viirushaiguse juhtumite arvu kasv võib tema selgitust mööda olla seotud mitme teguriga, kuid eelkõige on selle taga vaktsineerimisega hõlmatuse vähenemine. Tänavu jaanuaris tuvastati Eestis 39 läkaköha juhtu, eelmisel aastal samal ajal oli neid seitse, kuid näiteks kogu 2022. aasta jooksul diagnoositi seda haigust vaid kaheksal juhul.
"See näitab, et läkaköha levik on aasta jooksul tunduvalt kasvanud, mille oluliseks põhjuseks on puudulik hõlmatus läkaköhavastase vaktsineerimisega, eelkõige laste seas," lausus Aren ning nentis, et samuti võivad teised nakkushaigused, näiteks difteeria või lastehalvatus, uuesti levima hakata.
Eelmise aasta lõpul oli Eestis üheaastastest lastest läkaköha vastu vaktsineeritud 72,3 protsenti, kusjuures Maailma Terviseorganisatsiooni soovitus on 90 protsenti. Kaheaastastest lastest oli vaktsineeritud 83,3 protsenti. Hõlmatus esimese kordusvaktsineerimisega oli kolmeaastaste seas 72,8 ja teise kordusvaktsineerimisega seitsmeaastaste seas 63,4 protsenti.
"Kui vaktsineerimisega hõlmatus kahaneb veelgi, on oht järjest suuremateks haiguspuhanguteks," hoiatas Aren ning rääkis, et näiteks Viljandimaal oli 2023. aasta lõpul üheaastastest lastest läkaköha vastu vaktsineeritud 74,2 ja kaheaastastest 77,9 protsenti. Kordusvaktsineerimine oli tehtud 79,1 protsendil kolme- ja 58,5 protsendil seitsmeaastastest lastest.
Ajavahemikus 1. jaanuar 2024 kuni 15. jaanuar 2025 registreeriti Viljandimaal viis läkaköha juhtu, samas kui naabermaakondades Pärnu- ja Tartumaal oli neid vastavalt 19 ja 22.
Tervisekassa, tervisemuuseumi ja terviseameti korraldatud rändnäitus "Jälle need nakkushaigused! Sajandi jagu haiguspuhanguid ja ravi" on olnud teel alates möödunud aasta septembrist ning Viljandist Uku keskusest liikus see edasi Valka. Näitus pakub teavet XX sajandi raskematest nakkushaigustest, nende levikust ning haiguspuhangute ajal jagatud ajaloolistest juhistest ja ravimeetoditest. Ühtlasi aitab see mõista, kuidas meditsiin on arenenud, pakkudes nüüd kaitset ja ravi haiguste vastu, mis nõudsid veel eelmisel sajandil tuhandeid elusid.
Nakkushaiguste näitust eelmisel nädalal koos seitsmenda klassiga vaatamas käinud Viljandi Waldorfi kooli õpetaja Kristi Uibu ütles, et ilmselt on enamik neid näitusel väljatoodud haigusi tänapäeva lastele tundmatud, kuid koolitunnis saab õpetaja mõne teema käsitlemisel nende üle arutleda.
Uibu pakkus, et ehk on leetrid ja sarlakid need haigused, millest rohkem teatakse, samuti on läkaköhast viimasel ajal palju juttu olnud. Samas meenutas ta, et ühe tema algklassiaegse klassivenna ema lonkas, sest oli põdenud lastehalvatust.
Keiti Aren kõneles, et viimane lastehalvatuse juhtum oli Eestis 1961. ja viimane difteeria juhtum 2001. aastal ning tänu vaktsineerimisele on selliste nakkushaiguste nagu leetrid ja punetised esinemissagedus tunduvalt vähenenud. Aga kui vaktsineerimisega hõlmatus kahaneb, püsib oht, et need haigused hakkavad jälle levima. "Enne 2023. aastat ei olnud Eestis mitmel aastal tuvastatud leetrite juhtumeid, kuid viimastel aastatel on mõned juhtumid esinenud," tõi ta näiteks.
Leetrid, tuberkuloos ja gripp levivad Eestis endiselt, kuigi võrreldes XX sajandiga on nende levik tunduvalt väiksem. Gripp on Areni selgitust mööda hooajaline viirushaigus, mis levib oktoobrist maini ning võib põhjustada rasket haigestumist, eriti riskirühma kuuluvate inimeste seas. Seega tuleks raske haigestumise vältimiseks end igal aastal hooaja alguses vaktsineerida. "Gripihooaja raskus sõltub ringlevatest gripiviiruse tüvedest ja vaktsineeritud inimeste hulgast," märkis Aren.
Nii nagu saab gripihooaja raskust ise mõjutada, on meditsiini areng muutnud XX sajandil laastavalt mõjunud haigused palju paremini hallatavaks. "Selles kannavad suurt rolli eelkõige vaktsiinide ja antibiootikumide väljatöötamine. See on oluliselt vähendanud paljude nakkushaigustega kaasnevat koormust ja suremust. Näiteks difteeria, mis varem põhjustas suurt suremust, on nüüd tänu vaktsineerimisele haruldane ning antibiootikumravi on parandanud haiguse prognoosi," lausus Aren.