/nginx/o/2025/02/04/16635793t1h651a.png)
Kõik, kes räägivad eesti keelt emakeelena või väga heal tasemel, on oodatud osalema Keelesõbra programmis ja vestlema keeleõppijatega eesti keeles vabatahtlike mentoritena. Vahemaa pole takistus, sest suhelda võib telefoni teel või mõne elektroonilise kanali kaudu.
Integratsiooni Sihtasutuse teatel suhtleb mentor õppijaga mõlemale meelepärastel teemadel korra nädalas või tihedamini kolme kuu vältel, 14. veebruarist 14. maini. Vestlemiseks valivad keelesõbrad mõlemale sobiva suhtluskanali, olgu see siis Messenger, telefon või silmast silma kohtumine. Soovituste ja materjalidega on toeks Keelesõbra programmi meeskond, kes kõigepealt õppijad ning mentorid kokku viib.
Keelesõbra programmi juht ja Integratsiooni Sihtasutuse partnerlussuhete valdkonnajuht Ave Landrat ütles, et keeleõppijad ootavad pikisilmi vestluspartnereid, kellega eesti keeles rääkida. "Need vestlused annavad õppijatele juurde kogemuse, mida nad kõige rohkem vajavad: julguse eesti keeles suhelda ja tahtmise edasi õppida," kinnitas ta.
Landrati sõnul on hea, kui vesteldakse vähemalt kord nädalas ja nii tunnikese jagu. "Kui aga leitakse võimalus mitmeks kohtumiseks, siis seda tõhusam see keelesõprus olema saab. Hea on panna tähele ja teineteisele märku anda, kui väsimus on peal või pea paks – ka see on vestlus. Ja vestelda võib nii igapäevaelust kui fantaseerida – oluline on, et julgus rääkida hakkaks kasvama, ja küll siis jututeemasid jätkub. Ka teemade valikul on toeks programmi jaoks koostatud materjalid."
Mentorite arv määrab, kui paljud keeleõppijad saavad Keelesõbra programmist osa võtta. Varasema viie hooaja jooksul on programmis osalenud ligi 2700 mentorit. Eesti keele õppele on kaasa aidanud inimesed erinevas vanuses, kõikvõimalikelt elualadelt ja paljudest riikidest.
Möödunud hooajast on veebi teel vestlusi pidanud mentor Ann Lind-Liiberg Viljandist ja keeleõppija Natalia Tsikaljova Narvast. Mõlemad on neljakümnendates kahe lapse emad, keda ühendavad muu seas pühendumus perele ning huvi Eesti muusika ja armastus loomade vastu.
Ann Lind-Liibergi ütles, et tal on eri aastatel olnud kolm keelesõpra. "Nad on naised väga põnevate päritoludega, kelle juured asuvad erinevais paigus," rääkis ta. "Tänu sellele mõistan paremini erinevaid vaatenurki: olles üheealised, vaatame siiski erinevalt nii oma elule kui ka Eestile. Samas on meis nii palju sarnast: igaüks soovib parimat oma lastele, soovib katta pidulaua külluslike roogadega ja armastab oma kodu. Ma arvan, et kõige suuremaks võiduks on olnud mõned salaretseptid, mis nad minuga jagasid, ja muidugi usaldus, mis tekkis ja jäi."
/nginx/o/2025/02/04/16635794t1ha241.jpg)
Keeleõppija Natalia Tsikaljova oli õppinud varem eesti keelt ja rääkinud seda nii töös kui ka eraelus, kuid tõdes, et Narvas kasutatakse eesti keelt kõnekeelena vähe. "Siis otsustasingi, et see on väga hea võimalus ennekõike just oma kõnekeelt täiendada. Keelesõbra programmis osaledes kohtasin Anni, huvitavat vestluskaaslast, kellega oli iga kord põnev vestelda täiesti erinevatel teemadel, jagada oma teadmisi erinevatest aladest, uurida ja arutleda kõige üle," lausus ta. Lisaks uuris Tsikaljova Integratsiooni Sihtasutuse teisigi programme ja leidis kasulikke materjale eesti keele õppimiseks. "Neile, kellel on juba eesti keele baasoskused, kuid vajavad enesetäiendamiseks elavat ja huvitavat vestlust, on see suurepärane programm," kiitis ta.
/nginx/o/2025/02/04/16635795t1h1117.jpg)
Oma valmisolekust keeleõppijaid aidata palub Integratsiooni Sihtasutus teada anda, registreerudes hiljemalt 6. veebruaril oma veebilehel. Sealtsamast leiab ka infot programmi kohta.
Programmi meeskond alustab mentorite ja õppijate kokkuviimist sõbrapäeval, 14. veebruaril.
Integratsiooni Sihtasutus algatas Keelesõbra programmi 2020. aastal ja viie aasta jooksul on selles osalenud kokku 5365 inimest.
/nginx/o/2024/10/18/16427068t1hfe14.png)