Ootamatusteks valmis: tüvirakkude säilitamine

Foto: Shutterstock

Elu on täis üllatusi—mõned meeldivad, teised mitte. Ettearvamatus maailmas pole keegi kaitstud vigastuste või haiguste eest, kuid samas on võimalik astuda samme, et ebameeldivateks ootamatusteks valmis olla. Üheks selliseks sammuks on lapse tüvirakkude säilitamine.

Mis on tüvirakud?

Tüvirakud on meie keha ehitusplokid. Erinevalt muudest rakkudest on neil ainulaadne omadus areneda erinevateks rakutüüpideks, nagu näiteks lihasrakkudeks, vererakkudeks või isegi ajurakkudeks.

Tänu tüvirakkude ainulaadsele taastootmise- ja diferentseerumisvõimele saab neid kasutada kahjustatud kudede ja elundite taastamiseks. Tüvirakuravi kasutatakse näiteks leukeemia ravis ja need on andnud suurepäraseid tulemusi südamekudede ja närvirakkude regenereerimisel.

Tüvirakkude säilitamine

Arvestades tüvirakkude suurt ravipotentsiaali, kogub nende säilitamine järjest rohkem populaarsust. Tervisemurede eest pole keegi kaitstud. Olgu tegemist vigastuse või haigusega, võivad lapse hoiustatud tüvirakud osutuda võtmetähtsusega ravivõimaluseks.

Üks olulisi põhjuseid, miks tüvirakke üha rohkem säilitatakse, on rakuteraapia pidev areng. Selles valdkonnas tehakse palju teadusuuringuid ning tekivad uued ravimeetodid, mida veel mõni aasta tagasi saadaval polnud. Tüvirakkude säilitamine täna võib võimaldada sinu lapsel kasutada tulevikus ravimeetodeid, mis aitavad regenereerida kudesid, ravida geneetilisi haigusi ja taastuda vigastustest.

Valmistu varakult

Kui tekib küsimus, kas tüvirakke hoiustada või mitte, tasub meenutada vanasõna parem karta, kui kahetseda.

Kuigi rakke saab põhimõtteliselt koguda igal ajal, on parim aeg nende kogumiseks sünni ajal, mil neid saab nabaväädiverest ja -koest. Protsess on mitteinvasiivne ja valutu. Kui nabaväädist jäävad rakud kogumata, siis järgmine võimalus tüvirakkude hankimiseks on hambasäsi. Selleks tuleb koguda väljakukkunud piimahammas ja panna see spetsiaalsesse lahusesse. Laboris eraldatakse tüvirakud säsist ja külmutatakse.

Kui rakud on kogutud, säilitatakse neid spetsiaalses rakupangas aastakümneid. Korralikult hoiustatud tüvirakud ei aegu ega muutu kasutuskõlbmatuks ning vajadusel saab need kiiresti kätte.

Tüvirakkude säilitamise eelised

Säilitatud tüvirakkudest võib olla palju kasu. Esiteks on oma tüvirakke võimalik kasutada erinevate vigastuse ja haiguste korral, alates vähist kuni südamehaigusteni. Teiseks annavad käimasolevad uuringud lootust veelgi laialdasematele kasutusvõimalustele tulevikus. Oma tüvirakud on 100%-lise sobivusega inimesele endale, kuid võivad sobida ka õdedele, vendadele ja ka vanematele.

Lisaks annab tüvirakkude säilitamine võimalusi kasutada neid selliste haiguste ravis, mis ei pruugi praegu teadagi olla. Tüvirakuravi võimalused laienevad kiiresti ning sellega tasub otsuse tegemisel arvestada.

Loomulikult tekitab tüvirakkude säilitamise võimalus ka küsimusi. Kõige ilmsem neist on maksumus. Tüvirakkude säilitamine ei ole odav ning kindlasti kahtlevad paljud, kas see kulu ennast tulevikus ka ära tasub. Kuigi tüvirakuravi on paljudel juhtudel tõhus, pole ju võimalik ette näha, kas vastav olukord elus ikkagi ette tuleb.

Kõige õigem on suhtuda tüvirakkude säilitamisse kui omalaadsesse tervisekindlustusse. Võimalik, et neid ei lähe kunagi tarvis, kuid kui vajadus peaks tekkima, siis on väga hea, kui need olemas on.