:format(webp)/nginx/o/2022/12/28/15048937t1haad2.jpg)
/nginx/o/2025/01/29/16620679t1h124e.jpg)
Viljandi Pauluse kogudus avas mullu novembri lõpus supiköögi, aga pikalt abivajajaid toita polnud võimalik. Raha sai otsa ja kokal vedas tervis alt.
Supiköök lõpetas kuu aega pärast esimest supitegu
Viljandi Pauluse koguduse õpetaja Marek Roots rääkis, et mulluse novembri viimasel kolmapäeval ja detsembris kolmapäeviti toimis supiköök kenasti. Esimesel korral oli menüüs hakkliha-kartulisupp. Korraga einestas 20–25 inimest, nii eakaid kui nooremat sorti, elu hammasrataste vahele jäänud mehed. Muist osales ka supiköögile eelnenud keskpäevasel palvusel.
Kirikuõpetaja sõnul oligi plaan pidada supikööki esialgu ainult advendiajal, detsembrikuus. Viimane kord oli 25. detsembril, aga siis oli vähem sööjaid kui tavaliselt. "Pärast jõuluaega otsustasime juhatuses, et lõpetame selleks korraks supipakkumise ära. Supiköök põhines ju ainult vabatahtlikel annetustel ja abil. Samuti vedas Ants Opermanni tervis alt," rääkis Roots. Kui kokka ja raha pole, siis suppi ei saa.
/nginx/o/2025/01/29/16620680t1h7f8b.jpg)
Samas raputas kirikuõpetaja ka endale tuhka pähe, tunnistades, et ta ei ole seni Viljandis paikseks saanud, mistõttu jääb osa asju logistika taha, sealhulgas võrgustiku loomine. "Põhimõtteliselt olen seda meelt, et sellist asja oleks Viljandis vaja. Inimesed käisid, nad vajasid seda ja kui suppi üle jäi, viis Ants ülejäägi veel mõnele hädalisele koju kätte," rääkis Roots kokka kiites.
Tartus rahastas sealses Pauluse koguduses veetud supikööki linnavalitsus. Viljandis ei ole raad raha andnud. Roots ei ole taotlenud ka. "Tundub, et linnal on samuti raske aeg. Kui eelmisel aastal rahastati Pauluse kogudust 10 000 euroga, siis tänavu 8000-ga," märkis pastor. "Kui leiame isekeskis inimesed, kes supikööki organiseeriksid, ning raha toidu valmistamiseks, siis kindlasti jätkame. Kui mitte muul ajal, siis vähemalt detsembris."