JUHTKIRI ⟩ Üks üsna rõõmutu deklaratsioon

Sakala logo Foto: Sakala

Tuludeklaratsiooni esitamise aeg on seni olnud üsna paljudele inimestele teatud mõttes rõõmus aeg, sest riigi kätte justkui hoiule antud rahapõrsal avaneb luuk ning tulumaksutagastusena jõuab üht-teist arvele. Kellel on võimalik laste pealt midagi saada, kellel on eluasemelaen, kes teeb sissemakseid kolmandasse sambasse.

Tänavu kujuneb tuludeklaratsiooni esitamine mõnevõrra rõõmutumaks, sest riik tõstab oma tulude suurendamiseks makse ja jagab toetusi kulude vähendamiseks jällegi vähem. Eks sellest ole juba tükk aega räägitud, ent paljud asjad lendavad ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Küllap tuleb veebruaris paljudele mõnevõrra ebameeldiva üllatusena see, et tagasi ei saa midagi või et tuleb hoopis juurde maksta, kui seni on olnud kombeks üüritulu viisakalt deklareerida või on tulumaksuvaba miinimum igal kuul ära kasutatud. Seejuures on 2025. alles sissejuhatav aasta, sest järgmisel aastal lisandub kõigele veel kaheprotsendiline julgeolekumaks ning maksuküüru kaotamine, Reformierakonna peamine valimislubadus, on nihkunud üsna määramatusse tulevikku.

Esmapilgul tundub isegi üllatav, et kolmanda pensionisamba sissemaksete pealt tulumaks tagastatakse, ent eks seal ole võrdsuse printsiip: praegu pole teisel ja kolmandal sambal enam sisulist vahet peale selle, et ühte tehakse sissekandeid igal palgapäeval enne maksude mahaarvamist ning teise teeb inimene ise pärast maksude mahaarvamist. Ja eks see näita riigi eelistusi: praegused pensionäre küll hoitakse, aga ka kõige tühmim poliitik Toompeal saab aru, et paari-kolmekümne aasta pärast on keeruline üldse mingit arvestatavat riiklikku pensioni maksta ning iga samm, mis inimesi ärgitab ise selle eest seisma, et elu esimesel pensionipäeval poleks kaks kätt tühjades taskutes, on seda väärt.