KALLE GASTON ⟩ Ammu on möödas ajad, mil raamatukogu oli raamatuid täis inimtühi koht

Tarvastu raamatukogu 2022. aastal. Pilt on illustratiivne. Foto: Marko Saarm

Kohe-kohe algava eesti raamatu aasta puhul on paslik heita pilk nii raamatu olemusele kui ka rahvaraamatukogude rollile meie praeguses aina kiiremini digitaliseeruvas maailmas.

Kas sina teadsid, et esimest eestikeelset raamatut nähti viimati umbes 500 aastat tagasi ja Eesti pinnal pole see üldse olnudki? Selle raamatu olemasolu ainsaks tõenduseks on lõik Johannes Brandesi ladinakeelsest päevaraamatust. 8. novembril 1525 on Brandes teinud sellise sissekande: "Lübecki rae sekretär magister Paulus vam Velde tuli eelmisel õhtul esiteks minu juurde, seletades, et raad on pannud Kuldsarve kõrtsis aresti alla vaadi, mis oli täis luterlikke raamatuid, samuti liivi, läti ja eesti rahvakeeles missasid, et seda ei viidaks laevale, et ta ei mürgitaks ristiusus veel harimata rahvast."

​See raamat põletati, sest kiriku reformaatorid olid katoliiklaste jaoks mõistagi ketserid.