/nginx/o/2023/02/10/15131566t1hc089.jpg)
/nginx/o/2025/01/28/16619191t1h2c09.jpg)
Keskkonnaamet suurendas jaanuari jooksul teist korda hundiküttimismahtu ning Viljandimaale lisandus kaks laskmisluba, mõlemad Mulgimaa piirkonda. Just seal kütiti varitsusjahi käigus laupäeval üks hunt.
Ettepaneku küttimismahtu suurendada oli keskkonnaagentuur teinud juba eelmise aasta lõpul ning selle aluseks olid küttimis- ja vaatlusandmed ning huntide tehtud kahju. Kui jaanuari hakul suurendas keskkonnaamet Eestis hundilaskmislubade hulka 13 võrra ja andis neist kaheksa Pärnu-Viljandi hundiohjeldamisalale, siis nüüd suurendati Eestis lubade hulka veel 18 võrra ning neist kaks tuli Viljandi ja Valga piirkonda.
Pärnu- ja Viljandimaa alal on hundid teinud viimastel kuudel kõige rohkem kahju Viljandi ja Põhja-Sakala valla piiril, murdes koduhoovides suur hulk koeri ning rünnates korduvalt kariloomi.
Jahiperioodil on kütid tabanud seal kaks looma ning 11 tuleks veel lasta. Sürgavere jahiseltsi juhi Alar Kolometsa sõnul on aga praegustes lumeta oludes hunti metsas taga ajada üsna lootusetu ettevõtmine. "Jälgime rajakaameraid ja näeme huntide liikumist, aga suurt hulka mehi metsa kokku ajada pole mõtet," nentis Kolomets.
Ka Viljandimaa jahimeeste seltsi juhi Priit Vahtramäe sõnul oleks praegustes oludes hundi tabamine pigem juhus ning organiseeritud hundijahti ei peeta.
Küll aga tabas jahimees laupäeva hommikul Karksi jahimaadel ühe hundi varitsusjahil. Kütt läks metsa jälgi otsima ning avastas hundi. Pärast selle isendi laskmist oleks Viljandi- ja Valgamaa piirkonnas võinud hooaja lõpuni küttida veel ühe hundi, esmaspäeval suurendati limiiti aga veel kahe looma jagu.
Keskkonnaamet põhjendas seda otsust asjaoluga, et uute ja lumega tehtud jäljevaatluste kohaselt on hundi arvukus seal suurem, kui varasem hinnang lubas arvata. Oktoobrist on sealsetes jahipiirkondades murdnud hundid vähemalt viiel korral neli lammast, kaks koera ja ühe veise ning vigastanud üht koera.
Viljandimaale jääb ka kolmas hundiohjeldamisala, mis kannab Alam-Pedja nime ning ulatub Saarepeedilt Tartumaale Puhjani. Hunte tohib seal nüüd varasema kahe asemel lasta neli, aga kõik need küttimisalad on Tartumaa piirides ning seni pole seal ühtegi looma tabatud.
Ka Alam-Pedja ohjeldamisalal laskmislubade arvu suurendamist põhjendas keskkonnaamet asjaoluga, et huntide arvukus on osutunud suuremaks, kui varasem hinnang lasi arvata.
Seal on oktoobrist murtud kahel korral kuus lammast ja haavatud kaht. Lisaks on murtud üks koer. Hundijahti on lubatud pidada Tartu vallas Vahelaane jahipiirkonnas ning Puhja, Rannu ja Sangla ümbruses.
Kui hundijahihooaeg algas, andis keskkonnaamet välja 90 laskmisluba. Esimestel päevadel tabati Viljandimaal Mulgi vallas kohe üks hunt, kuid siis pani kohus mittetulundusühingu Eesti Suurkiskjad hagiavalduse alusel hundijahi seisma.
Uuesti algas hundijaht jaanuaris ning nüüd on küttimismaht kokku 121 looma.
/nginx/o/2025/01/28/16619192t1h0dcc.jpg)