JUHTKIRI ⟩ Kehvade mustrite aeg

Sakala logo Foto: Sakala

Laupäeval ilmunud intervjuu politseijuht Margus Sassiga puudutas palju teemasid, ent läbivana jäid silma kehvad mustrid. Kui juhtub üks õnnetus või kuritegu, siis see võib olla nörritav või tuua suurt majanduslikku kahjus, ent kui sellesarnaseid juhtumeid on palju, siis on põhjust rääkida mustrist. Või aegade muutumisest, vajadusest kas neid mustreid kuidagi murda või siis kohaneda.

Seda, et liikluses on õnnetusi rohkem kui varasematel aastatel ning ka hukkunuid on rohkem, räägitakse üle Eesti. Viljandimaa ei ole selles mitte mingisugune erand. Ka meie politseijuht nentis, et õnnetusi juhtus mullu palju ning kindlasti oli see viimaste aastate kõige õnnetusterohkem aasta. Taristuehituse liit andis paar nädalat tagasi teada, et 2024. aasta liiklusõnnetuste rohkus oli vähemalt osaliselt tingitud Eesti teede kroonilisest alarahastatusest ning kehvast seisukorrast, lisaks on meie teedel kitsas. Võimalik, põhjuseid on ju palju. Kindlasti aitaks väga heas korras teed, rääkimata neljarealistest maanteedest, mida liit lahendusena näeb, mõned õnnetused ära hoida, aga kahtlemata on võimalik sõita hoolsalt, oludele kohase kiirusega ning ettevaatlikult ja kainelt ka kehval teel.

​Viljandimaa politseijuht pakub õnnetuste põhjusena välja veel tähelepanematuse autoroolis ning leiab, et liiklemist tuleks juba lasteaias õpetama hakata. Iseasi palju sellestki kasu on, sest kõik inimesed ju teavad, et roolis tuleb tegelda juhtimisega, mitte näppida telefoni või tahvlit. Samamoodi teavad kõik inimesed, et joobes peaga rooli ei tohi istuda ning et mida kiiremini sõita, seda ohtlikum see endale ja teistele on. Kuidas need teadmised, mis on justkui kõigil olemas, praktikasse rakendada on iseküsimus, eriti olukorras, kus järelevalve maanteedel on kohati olematu ning maanteeäärsete kaamerate asukohad on kas pähe kulunud või saab neid mõnest rakendusest järele vaadata. Loodetavasti mitte sõidu ajal telefoni näppides, aga juhtub ka seda.