/nginx/o/2023/02/10/15131566t1hc089.jpg)
/nginx/o/2025/01/27/16617346t1he576.jpg)
"Ma loodan, et nad teevad seda õigusselguse saamiseks," vastas Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere küsimusele, kas ta mõistab, miks andmekaitse inspektsioon otsustas haiglas ravimivarga tabamiseks töötajatelt uriiniproovide korjamisega seotud kohtulahendi edasi kaevata.
Inspektsioonist tulevat kiusu Tampere oma sõnul ei tunne ega usu ka mingil juhul, et edasikaebamisotsuse taga saaks olla konflikt kahe asutuse vahel. "Ma olen loomult optimist," kinnitas ta.
Andmekaitse inspektsioon põhjendas edasikaebamise otsust asjaoluga, et ei ole esimese astme kohtulahendi põhjendustega nõus.
Vahetult pärast Viljandi kohtumajas kuulutatud otsust ütles Viljandi haigla juhatuse liige Mart Kull, et loodab kohtuotsusest võimalust teha andmekaitseinspektsiooniga tihedamalt koostööd. "Et saaksime olukorda veelgi parandada," lausus ta ja selgitas, et kogu Eesti meditsiinisüsteem teeb iga päev suuri pingutusi, et täita andmekaitsereegleid, sest isikuandmete kaitse on meditsiinis väga olulisel kohal.
Andmekaitse inspektsioon (AKI) andis esmaspäeval oma kodulehel teada, et ei ole nõus Viljandi kohtumajas mullu langetatud otsusega, et Viljandi haigla ei rikkunud ravimivarga tabamiseks töötajatelt uriiniproovi võtmisega seadust, ja kaebas selle edasi.
Edasikaebamise õigus oli ka Viljandi haiglal, kes oleks võinud kõrgema astme kohtus välja nõuda enam kui 13 000 eurot õigusabikulusid. Selleks, et tühistada 40 000 euro suurune trahv, tasus haigla vandeadvokaatidele üle 26 000 euro. Kohus leidis, et hüvitada tuleks sellest pool.
"Meie otsust edasi ei kaeba," kinnitas Priit Tampere esmaspäeval. "Ma ei näe mõtet riigi raha ühest taskust teise tõstmisel."
Küsimusele, kui kalliks võib haiglale minna riigikohtus käimine, vastas Tampere, et seda on esialgu võimatu arvata. "Esiteks ei pruugi kohus seda kaebust üldse menetlusse võtta," rääkis haiglajuht. Teiseks viitas ta asjaolule, et riigikohtu menetluses kasutatakse juba varem kohtule esitatud materjale ning seal pole vandeadvokaatide abi enam eriti vaja.
Viljandi kohtumaja kohtunik leidis enne jõule, et Viljandi haigla ei rikkunud seadust, kui 18 somaatilise ravi õendusosakonna töötajat andsid uriiniproovi, et tõestada juhtkonnale ja oma kolleegidele, et ei ole tarvitanud mullu 20. jaanuaril ravimikapist kaduma jäänud 30 tabletti psühhotroopseid ja narkootilisi aineid sisaldavat ravimit Rivotril.
Kapile pääsesid ligi õed ja hooldajad ning kui vargus avastati, tekitas see osakonnas pingeid ning võimaliku varga tabamiseks pakkusid osakonna töötajad ise välja uriiniproovi andmise. Seda tegi veidi enam kui pool töötajatest ning proovid ravimijääke ei näidanud.
Kohus tühistas haiglale määratud trahvi just seetõttu, et istungitel veendus ka kohtunik, et kogu protsess oli vabatahtlik. Selleks andsid töötajad allkirja ning võisid vabatahtlikult ka proovist loobuda. Kokkuvõttes sai haigla ülevaate nendest töötajatest, keda ei ole põhjust ravimi tarvitamises süüdistada. Ravimivarast ei tabatud.
AKI kohtu seisukohtadega ei nõustu ning esitas riigikohtule kassatsioonkaebuse. Kohus ei ole andmekaitsjate meelest põhjendanud, milles seisnevad kõnealusel juhul need erakordsed asjaolud, mille tõttu saab nõusolek olla vabatahtlik.
"Kehtiv nõusolek peab isikuandmete kaitse üldmääruse järgi vastama üheaegselt järgmistele tingimustele: vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline," nendivad andmekaitsjad oma kodulehel. AKI ja Euroopa andmekaitsenõukogu seisukoht on, et üldreeglina ei saa töösuhetes nõusoleku tegelikku vabatahtlikkust tagada, sest tööandja on jõupositsioonil ning seega on vabatahtlik nõusolek igal juhul ebatõenäoline ja võimalik ainult väga erandlikes olukordades.
AKI hinnangul ei ole kadunud ravimi võtnud isiku tuvastamise eesmärgil uriiniproovide kogumine üksikisikule kindlasti väikese mõjuga andmetöötlus. "Seal on suur erinevus, kas tööandja küsib töötaja nõusolekut selleks, et avaldada siseveebis tema pilt, või selleks, et töötajalt uriiniproov koguda ning selle tulemust varguse tuvastamise eesmärgil analüüsida," selgitas amet.
Esimesel juhul on AKI hinnangul äärmiselt vähe tõenäoline, et nõusoleku mitteandmine kuidagi töösuhet mõjutada võiks. Teisel juhul on selgelt tegemist tööülesannetega seotud andmetöötlusega, mida on keeruline sellest lahti siduda. Näiteks peab haiglas olema töötajate jaoks reguleeritud, kes ja millal tohib ravimikapist ravimeid võtta ning milline on ravimipäeviku täitmise kord.