Andmekaitse inspektsioon kaebas Viljandi haigla uriiniproovidega seotud kohtuotsuse edasi

Viljandi kohtumajas peetud istungitel esindasid Viljandi haiglat juhatuse liikmed Mart Kull ja Priit Tampere ning somaatilise ravi õendusosakonna juht Helina Randma. Kohus leidis, et nad tegutsesid töötajatelt ravimivarga leidmiseks uriiniproovide korjamisel seaduslikult. Foto: Elmo Riig

Andmekaitse inspektsioon andis oma kodulehel teada, et ei ole nõus Viljandi kohtumajas mullu langetatud otsusega, et Viljandi haigla ei rikkunud ravimivarga tabamiseks töötajatelt uriiniproovi võtmisega seadust, ja kaebas selle edasi.

Kodulehele ülespandud uudises meenutab andmekaitse inspektsioon (AKI) mullu sügisel meediasse jõudnud uudist Viljandi haigla suhtes tehtud väärteootsusest, mille puhul AKI heitis haiglale ette, et too korraldas kadunud ravimi võtnud isiku tuvastamiseks ja patsiendiohutuse tagamiseks töötajatelt uriiniproovide kogumise ilma nonde kehtiva nõusolekuta.

Haigla polnud otsuse ja määratud 40 000 euro suuruse trahviga päri, kaebas otsuse edasi ringkonnakohtusse ja väljus sealt õigeks mõistva otsusega. Protsessi käigus veendus kohtunik, et kõik tabletivarga tabamiseks uriiniproovi andnud töötajad said proovi anda vabatahtlikult ning keegi neid ei survestanud. Seda tõendas eeskätt asjaolu, et sugugi kõik Viljandi haigla somaatilise ravi õendusosakonna töötajad ei andnud proovi. Uriiniproovid tabletivarga tabamisele kokkuvõttes kaasa ei aidanud.

AKI kohtu seisukohtadega ei nõustu ning esitas riigikohtule kassatsioonikaebuse. Kohus ei ole andmekaitsjate meelest põhjendanud, milles seisnevad kõnealusel juhul need erakordsed asjaolud, mille tõttu saab nõusolek olla vabatahtlik.

"Kehtiv nõusolek peab isikuandmete kaitse üldmääruse järgi vastama üheaegselt järgnevatele tingimustele – vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline," nendivad andmekaitsjad oma kodulehel. AKI ja Euroopa andmekaitsenõukogu seisukoht on, et üldreeglina ei saa töösuhetes nõusoleku tegelikku vabatahtlikkust tagada, sest tööandja on jõupositsioonil ning seega on vabatahtlik nõusolek igal juhul ebatõenäoline ja võimalik ainult väga erandlikes olukordades.

AKI hinnangul ei ole kadunud ravimi võtnud isiku tuvastamise eesmärgil uriiniproovide kogumine üksikisiku jaoks kindlasti väikese mõjuga andmetöötlus. "Seal on suur erinevus, kas tööandja küsib töötaja nõusolekut selleks, et avaldada siseveebis tema pilt, või selleks, et töötajalt uriiniproov koguda ning selle tulemust varguse tuvastamise eesmärgil analüüsida," selgitas amet.

Esimesel juhul on AKI hinnangul äärmiselt vähetõenäoline, et nõusoleku mitteandmine kuidagi töösuhet mõjutada võiks. Teisel juhul on selgelt tegemist tööülesannetega seotud andmetöötlusega, mida on keeruline sellest lahti siduda. Näiteks peab haiglas olema töötajate jaoks reguleeritud, kes ja millal tohib ravimikapist ravimeid võtta ning milline on ravimipäeviku täitmise kord.

"Juhul, kui tööandja ise nende reeglite kehtestamise ja/või järgimise vastu eksib ja oma vea parandamiseks töötajatelt uriiniproove kogub, kas siis saab rääkida sellistest erandlikest asjaoludest, mis võimaldaksid töötajalt võtta garanteeritult vabatahtlikku nõusolekut?" küsivad andmekaitsjad oma avalduses. "Juhul kui sellise andmetöötluse tulemusel oleks tõesti kellegi proovis tuvastatud kadunud ravimi positiivne tulemus, kas saab olla kindel, et sellele töötajale ühtegi negatiivset tagajärge ei oleks saabunud?"

AKI seisukoht on, et tegemist oli kahe poole suhtega, mille puhul tööandja on töökorralduse reeglite kehtestamisel ja nende kontrollimisel jõupositsioonis ning reeglite vastu eksimine on seotud tööülesannete täitmata jätmisega. Ravimi kadumine sai võimalikuks, sest kuigi oli kehtestatud vajalik kord, jättis keegi seda järgimata.

Asjaolu, et tööandja peab tagama patsiendiohutust, ei saa pidada erandlikuks asjaoluks ega asjaoluks, mis annab tööandjale õiguse isikuandmete töötlemisel andmesubjekti nõusolekule tugineda. "Vastupidi, haiglas juhtunu on just selline olukord, mis on suure mõju ja kaaluga töötajatele," seisab avalduses. "Juhul kui haiglal on vajalik töödelda isikuandmeid oma igapäevaste või tavapäraste kohustuste täitmiseks, siis ei ole nõusolek kohane õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks."

Mullu 20. jaanuaril avastati Viljandi haiglas, et somaatilise ravi õendusosakonna ravimikapist on kadunud psühhotroopseid ja narkootilisi aineid sisaldav ravim Rivotril, millele pääsesid ligi õed ja hooldajad. Õenduskeskuse juht kogus võimaliku vargusjuhtumi avastamiseks 18 töötajalt uriiniproovi, olles saanud selleks haigla juhatuse suulise heakskiidu.

Kohus tühistas haiglale määratud trahvi just seetõttu, et istungitel veendus ka kohtunik, et kogu protsess käis vabatahtlikult. Selleks andsid töötajad allkirja ning võisid vabatahtlikult ka proovist loobuda. Kokkuvõttes sai haigla ülevaate nendest töötajatest, keda ei ole põhjust ravimi tarbimises süüdistada. Ravimivarast ei tabatud.

Kohtus leidis tõendamist seegi, et haigla juhtkond ja juhtival positsioonil töötavad inimesed osakonna õdesid ja hooldajaid proovi andmiseks ei mõjutanud ning survet polnud ka teiste töötajate poolt.

Suletud uste taga peetud kohtuistungitel selgus, et proovi andmise idee oli tulnud õenduskeskuse töötajatelt endalt, sest 30 tableti varguse järel olid osakonnas tekkinud suured töötajatevahelised pinged, mis mõjutasid juba meditsiinilise ravi ja abi kvaliteeti.

Enne proovide võtmist konsulteeris haigla juhtkond erinevate spetsialistidega, korraldamaks protsessi nii, et ühtegi seadusepügalat ei rikutaks. Ometi leidis andmekaitse inspektsioon, et menetluskorda rikuti, ning haiglale tehti väärteoprotokoll ja määrati suur trahv.