/nginx/o/2012/04/23/1070088t1h6f35.jpg)
Teoreetiliselt oleks kütuseaktsiisi vähendamine täiesti võimalik ja tõhus samm, aga praktikas see ilmselt kõne alla ei tule, arvab Olerexi turundusjuht Antti Moppel.
Mootorikütuse hinda aitaks ohjeldada aktsiisi alandamine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Postimehes» avaldati eile ajakirjanik Vambola Paavo hinnang, mille järgi riik võidaks, kui otsustajad võtaksid südame rindu ja vähendaksid kütuseaktsiisi 22—25 sendi kanti.
Kui tanklas oleks liitri hind koos maksudega 1.25 eurot, poleks tema sõnul mingit mõtet tuua kütust Venemaalt. Suurema läbimüügi pealt saaks maksud ikkagi kätte.
Antti Moppeli jutu järgi peab paraku arvestama, et kütuseaktsiis on suuruse poolest Eesti riigieelarve neljas sissetulekuallikas ning selle vähendamisele ei peaks eelarve vastu — saati et väiksema aktsiisi korral laekuks kütustelt ühtlasi vähem tulumaksu.
«Aktsiisi vähendamise teed tõenäoliselt minna ei soovita, seepärast jääb kütuseturismi tõkestamiseks üle ainult üks võimalus: reguleerida piiri ületamist,» arvas ta.
Et Venemaal on kütuseaktsiis märksa madalam ja kvaliteedinõuded nõrgemad kui Euroopa Liidus, muutub hinnaerinevus Euroopa Liidu ja Venemaa piiril eriti märgatavaks.
«Eesti ja Venemaa kütusehinna vahe on olnud kord suurem, kord väiksem. Selle kasvades kütuseturism hoogustub,» tõdes Moppel. «Seda, et kütust veetakse Venemaalt Eestisse, oleme näinud kogu Olerexi 18-aastase ajaloo jooksul ja näeme ilmselt ka edaspidi.»
Ometi ei ole Eesti ja Venemaa piiril valitsevas olukorras midagi erakordset. Samasuguseid näiteid leidub ka Euroopa Liidu sees.
Tänu madalamale aktsiisile on Luksemburgis müügil Põhja-Euroopa odavaim kütus, kusjuures naaberriigid Saksamaa, Belgia ja Prantsusmaa ei suuda kütuseturismi ohjeldamiseks suurt midagi ette võtta.
See moodustab Luksemburgi tanklate käibest rohkem kui poole ja annab kohalikele tanklatele käibeid, mida peetakse maailma suurimateks.
Samasugune olukord valitseb Saksamaa ja Poola ning Prantsusmaa ja Šveitsi piiril. Lõuna-Euroopas toimib maksuparadiisina Andorra.
Eestist sõidavad Venemaale tühjade paakidega ka Eesti transpordifirmade veokid.