/nginx/o/2011/10/10/787168t1h856d.jpg)
EESTLANE ON pidanud kodu aegade vältel tähtsaks ning kodusoojust oma jõu allikaks. Iga vanem tahab muuta selle paigaks, kus lastel oleks kõige parem kasvada.
Kodu on ka suure pere kindlus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kodu soetamine ja paremaks muutmine on meie inimestele tähtis, kuid nõuab suuri kulutusi. Keeruliseks muutub olukord siis, kui lapsi on peres palju. Kulud suurenevad ning eluaseme remondiks või laiendamiseks raha koguda on üha raskem.
Eesti põhiseaduse järgi on lasterikkad pered riigi ja omavalitsuste erilise hoole all. Isamaa ja Res Publica Liit on kujundanud oma tegevuse nii, et perekond ja kodu kui Eesti tuleviku alusväärtused poleks riigi kaitse all üksnes sõnades, vaid ka tegudes. Selleks käivitasime 2008. aastal majandusministeeriumi kaudu rohkete lastega perede kodu kordategemiseks toetuste programmi.
TOETUSE EESMÄRK on luua nelja ja enama lapsega peredele elamisväärsed tingimused. Lastele tuleb tagada kasvamiseks hea keskkond, vastasel juhul ohustab neid sotsiaalne tõrjutus ja nende areng võib pidurduda.
Eestis ei ole nii palju lapsi, et saaksime lubada sel juhtuda, seetõttu toetab riik eluasemelaenu põhiosa tagasimaksmise vähendamist, eluaseme soetamist, püstitamist või renoveerimist ning tehnosüsteemide või -võrkude rajamist või kordategemist.
Kodutoetuse abil on eluaseme parandamiseks abi saanud 1325 peret. Parimad on tulemused olnud siis, kui pered on kirjutanud läbimõeldud taotluse, ostnud toetuse eest peamiselt ehitusmaterjali ning teinud remondi endi ja sugulaste jõul. Niiviisi toiminuid on palju. Ka lastele on nende tööpanus väga tähtis.
TÄNAVUGI ON peredel, kus kasvab vähemalt neli last ning pereliikme kuu sissetulek piirdub 300 euroga, võimalik toetust taotleda.
Dokumente saab esitada 21. maini, suurim toetussumma on 6500 eurot. Kaheksa lapsega perede maksimumtoetus on 13 000 eurot.
Sõltuvalt pereliikme sissetulekust annab riik toetust 90—100 protsenti projekti maksumusest. Omaosalust tohib tasuda ka omavalitsus.
Esimest korda on sel aastal võimalik toetust küsida ka neil, kes on seda varem juba saanud.
Taotlusi hinnates arvestatakse sissetulekut pereliikme kohta, laste arvu, elamispinna seisundit ja suurust ning omavalitsuse soovitust.
Tasub lugeda sihtasutuse KredEx kodulehel olevat infot ning kui midagi jääb arusaamatuks, küsida sealt nõu.
Et abi jõuaks kõigi suurte peredeni, kes seda vajavad, peaks kohalikke olusid tundev sotsiaaltöötaja või heasoovlik tuttav sellisele võimalusele tähelepanu juhtima ja aitama tarviduse korral taotlust vormistada.
Ka Viljandimaa omavalitsuste puhul on näha, et toetuste arv ei sõltu niivõrd abivajajate rohkusest, kuivõrd tuge pakkuvast vallaametnikust. Nii mõnelgi juhul on kõrvalseisja pilku vaja ka selleks, et hinnata, kas plaanitav töö on jõukohane ja rahuldab pere esmavajadusi ning kas hilisemad kulud on mõistlikud.