Aianduse eestvedajad on mures. Aasta-aastalt on Eestis puuvilja- ja marjaaedade pind kahanenud ning sellel kasvatatakse vaid 14 protsenti vajaminevast puuvilja- ja marjakogusest.
Ilma riigi abita triivib aiandus kuristikku
24. aprill 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuse vanemteaduri Toivo Univeri sõnutsi on Eesti riik Euroopa abiprogrammide vahendusel aiandust küll toetanud, aga enamik Euroopa maid teeb seda märksa tõhusamalt. Tema meelest saaks uute aedade rajamist, istikute ostmist ja tarastamist toetada senisest efektiivsemalt. Samuti tuleks toetada turustamist, millega just väiksemad tegijad hätta jäävad.
Läti ja Poola on olnud meist edukamad
«Kümne aasta jooksul, kui Euroopa Liidu Sapardi programmi abil põllumajandust turgutati, rajati Lätis madaltihedaid, tänapäevaseid õunaaedu 1000 hektarit, aga Eestis vaevalt 100 hektarit,» tõi Univer võrdluse. «Läti oli edukam tänu riigi oskuslikule tegutsemisele.»
Teise näite tõi ta Poolast, kus 1990. aastate algul rajati õunaaedu.
«Riik panustas 25 protsenti, Euroopa Liidu abiraha lisati 50 protsenti ning ettevõtja ise piirdus veerandiga. Nii sai sealne aiandus jalad alla,» selgitas vanemteadur.
Eesti aiandusliidu tegevjuhi Raimond Strastini sõnutsi on aiandus paljude teiste põllumajandusharudega võrreldes saanud Eestis ebaõiglaselt vähe toetust. Ta ütles, et need valdkonnad, kuhu on rohkem toetusraha läinud, on arenenud märgatavalt jõudsamalt.
2010. aastal toodeti Eestis piima 162,5, teravilja 120 ja sealiha 110 protsenti endale vajaminevast kogusest, aga köögivilja puhul oli see näitaja 58,5 ning puuviljade ja marjade puhul kõigest 14.
«Need arvud on kõnekad ja näitavad, et köögiviljasektoris ei saa rääkida ka massilisest ekspordist,» rääkis Strastin. «Kui valdkonda riiklikul tasemel rohkem organiseerida ja suunata, on potentsiaali kõvasti. Soovime, et aiandus saaks samuti Euroopa Liidu toetustest osa ja oleks koheldud võrdselt teiste põllumajandussektori harudega.»
Ta tuletas meelde teadlaste soovitust süüa toiduaineid, mis on toodetud mõnesaja kilomeetri raadiuses, ning nentis, et ühel hetkel ei pruugi kodumaiseid köögi- ja puuvilju enam üldse saada olla.
Toivo Univer ütles, et Lõuna-Eesti sobib enamiku puuvilja- ja marjakultuuride kasvatamiseks, pealegi annaks aiandus inimestele rakendust ja võiks maapiirkondi tugevasti edendada.
Toetuste jagamine sõltub hääle valjusest
Teisipäeval Polli aiandusuuringute keskuses peetud infopäeval rääkis põllumajandusministeeriumi esindaja, maaettevõtluse büroo juhataja Ülle Puusta sellest, mida riik on kõnealuse sektori elavdamiseks ette võtnud. Selgus, et 2007.—2013. aasta eelarveperioodil on noortele põllumajandustootjatele tegevuse alustamiseks ette nähtud 17,56 miljonit eurot, millest on kasutatud 15,88 miljonit.
«Kavas on meetme eelarvet suurendada. Praeguseks on viies taotlusvoorus toetatud 415 projekti, millest aianduse ja püsikultuuride kasvatamisega seotud projektid moodustavad ligi 12 protsenti,» rääkis ta.
Noore põllumajandustootja alustamise toetust on saanud 50 noort ettevõtjat.
Mikropõllumajandusettevõtete arendamise investeeringutoetust määrati 32-le aianduse ja püsikultuuride kasvatamisega tegelevale ettevõtjale. Seda on rohkem kui 15 protsenti neljandas taotlusvoorus toetust saanud ettevõtjatest.
Viljandimaa suurima istikukasvataja Elmar Zimmeri meelest on riigi tugi olnud siiski väga napp, samal ajal peavad tootjad konkureerima üliliberaalsel turul hoopis rohkem toetust saavate riikide toodanguga. Paratamatult triivib Eesti aiandus nii huku suunas.
«Toetuste jagamine sõltub paljuski sellest, kuidas esindusorganisatsioonid on suutnud ja suudavad edaspidi oma häält kuuldavale tuua,» tõdes Ülle Puusta.
ARVAMUS
ÜLLE PUUSTA,
põllumajandusministeeriumi büroojuht
Toetuste statistika valguses ei saa öelda, et aiandusinvesteeringud oleksid ebavõrdses olukorras, nende toetamine on isegi paremas seisus kui nii mõnigi muu valdkond.
Näiteks meetmes 1.2 on aianduse osa väga suur võrreldes lamba-, kitse- või linnukasvatusega. Ja meetmes 1.4.1 on aianduse projektid eelisseisus ning võivad saada taotluste hindamisel kuni 10 hindepunkti juurde.
PINDALA
Eesti puuvilja- ja marjakultuuride pindala
Aasta Eesti Viljandimaa
2004 15 690 1581
2006 9048 644
2008 8148 624
2011 7020 549
Allikas: statistikaamet