/nginx/o/2020/12/28/13551359t1h9c43.jpg)
/nginx/o/2025/01/22/16608035t1hb6a6.jpg)
On Viljandi muusikakooli juubeliaasta. 8. veebruaril on juubelipiduste suursündmusena kavas kooli ajalugu käsitleva raamatu esitlus, kontsertaktus ja järelpidu. Raamatu "Viljandi muusikakool 1945–2022" koostas kooli kauaaegne õpetaja, muusikateadlane Maret Tomson. Selle eelesitlus tuleb 29. jaanuaril Viljandi muuseumis.
"See oli Tonio Tamra ettepanek," meenutab Tomson ligi kolme aasta tagust aega, kui kooli toonane direktor uuris temalt, kas ta ei tahaks täiendada ajaloo rubriiki kooli veebilehel. Kooli puudutavate tähtsamate sündmuste ülestähendamine ja nendega seotud intervjuud olid mingil ajal jäänud toppama. Esialgne plaan oli puuduvad lüngad täita, et ajalugu oleks edasi kirjutatud ega jääks poolikuks.
"Võtsin selle õhinaga ette ja hakkasin ka kooli algusaega põhjalikumalt uurima. Kauaaegne direktor Kalle Tamra on hea mäluga ja tal on ka palju dokumente, ainekavasid ja fotosid alles hoitud," räägib Tomson ning ütleb, et tema esimene mõte oli külastada Kalle Tamrat ja tema abikaasat, kooli pikaaegset õpetajat Maie Tamrat, et nende mälestusi otse koguda – arhiivist võib ju igal ajal andmeid saada, inimestelt aga mitte.
Et Kalle Tamra oli Viljandi muusikakooli direktor pikki aastaid, on raamatus ka palju tema mälestusi ja fotosid, varasema aja fotod on pärit rahvusarhiivist. "Need on väga põnevad," nendib Tomson. "Näiteks on huvitav vaadata 1947. aastal pildistatud õpilasi."
Raamatu sissejuhatuses on Tomson avanud muusikakoolide loomise aja, 1945. aasta poliitilist tausta ja sedagi, miks varasemad Viljandi muusikakooli loomise katsed olid ebaõnnestunud. Põhjalikumalt on käsitletud Viljandi muusikakooli käekäiku nii koolijuhtide kaupa kui teemade järgi, näiteks millised olid õppeplaanid, repertuaar ja metoodika ning kuidas muutusid kooli eesmärgid.
Kooli asutaja ja esimese direktori Augustin Punga perioodi 1945–1966 kohta kogus Maret Tomson teavet kooli arhiivimaterjalidest ja ka mõne vanema õpetaja mälestustest. Sellesse aega jäävad sõja lõpp oma häda ja viletsusega ning Nõukogude aja ideoloogialaine.
Kalle Tamra juhtis muusikakooli 1966.– 2003. aastani. 1980. aastal anti koolile näidismuusikakooli nimetus ja see muutus Eesti muusikakoolide lipulaevaks.
Kalle Tamra poja Tonio Tamra juhiperioodi, aastaid 2003–2022 iseloomustab kooli orkestri- ja ansamblitegevuse laiendamine, et võimalikult palju õpilasi saaksid muusikat teha. Samal ajal tugevnesid kooli ja linna sidemed: muusikakooli kollektiivid hakkasid esinema hansapäevadel, ümber Viljandi järve jooksudel, maakonna laulupidudel, kooli jõulukontserdid muutusid publiku seas menukaks ...
Maret Tomson märgib, et Viljandi muusikakoolil on hästi läinud just tänu oma juhtidele. Ta ütleb, et iga muusikakool on oma direktori nägu, Viljandi kooli direktoritel on aga olnud kolm ühist joont: nad on olnud majandusinimesed, loominguliselt tugevad ja head pedagoogid.
Ajalooraamatu lisast võib leida kooli juhtide, pedagoogide ja vilistlaste meenutusi, õpetajate ja kooli lõpetanute nimekirjad ning pedagoogide koostatud olulisemate metoodiliste materjalide ja õpikute loetelu.
Väiksemaid brošüüre on oma tegevuse kohta välja andnud peaaegu kõik Eesti muusikakoolid. Värskelt trükist ilmunud raamat "Viljandi muusikakool 1945–2022" on aga 250-leheküljeline põhjalik kogumik.
Viljandi muusikakool oma pikaaegse tulemusrikka tegevusega on mõjutanud Eesti muusikaelu laiemalt. Siin on tegutsenud heatasemeline kammerkoor ja Viljandi Linnakapell, siit on alguse saanud vanamuusikafestivalid. Kooli ligi tuhande lõpetaja hulgast võib leida hulga tuntud muusikuid, teiste seas Olev Oja, Mati Kärmas, Mare Teearu, Aleksander Zagorulko, Aarne Saluveer, Lydia Rahula, Neeme Punder, Meelis Punder, Sven Kullerkupp, Andrus Mitt, Ene Salumäe, Jana Perens, Annely Peebo, Eleryn Tiit, Lauri Kadalipp ja Tobias Tammearu.
Oma mälestusi jagavad raamatus ka mõned vilistlased, kes pole tegevmuusikud, aga kes on oma valitud erialal kõrgele jõudnud, ja neil on, mida ütelda.
Maret Tomson nendib, et on saanud seoses selle raamatu koostamisega palju head tagasisidet, mis on autorile suurim tasu. "Paljude vilistlaste jaoks on Viljandi muusikakoolis veedetud aeg elus väga olulise tähtsusega. Mõned nimetavad seda isegi elu ilusaimaks ajaks," märgib ta ning ütleb end olevat rahul, et raamatu koostamise töö ette võttis.
Selle töö juures oli tal oma sõnul suur hulk abilisi. "Toimetaja Maris Kirmega oli see mul teine koostöö, ta andis soovitusi raamatu ülesehituse koha pealt. Keeletoimetaja Kadri Zoova nõuanded, kuidas mõnd teemat käsitleda võiks, olid samuti väga väärtuslikud. Kujundaja-küljendaja Katrin Kaevu töö paistab silma kõigepealt ja tulemus on kena. Vanade fotode kvaliteeti aitas parandada Herki Helves Viljandi muuseumist. Lisaks veel need, kes sissetulekutel ja väljaminekutel silma peal hoidsid, ning need, kes Hooandaja projektiga tegelesid. Mulle oli see uus ja seni veel tundmatu maa."
Tomson märgib veel, et lisaks raamatu sisulisele poolele on ta rahul ettevõtmise rahalise poolega. "Igalt poolt, kuhu kirjutasin, sain toetust. See näitas, et kooli hinnatakse ja mind usaldatakse. Sellest sain kirjutamiseks rohelise tule."
/nginx/o/2025/01/22/16608038t1h14d8.jpg)