KRISTI ILVES ⟩ Automaks toob palju pahameelt ja vähe keskkonnakasu

Talvised teeolud Viljandimaal. Pilt on illustratiivne. Foto: Elmo Riig

Nüüd on siis käes see kaua kardetud ja plaanitud automaks. Ei saa ka mina jätta avaldamata üht maaka seisukohta. Ma ei räägi siin niivõrd rahast, kuivõrd õiglustundest.

Pole vist vaja mainida, et mind ja mu rahakotti see maks ei rõõmusta. Mul on kaks vana nelikveolist diiselautot. Teisiti ei vea praegu välja. Minu töö eeldab suhteliselt palju sõitmist eri kellaaegadel ja nädalapäevadel ning enamasti on sihtpunktiks mõni külake või alevike kusagil Mulgimaa veerel. Kütuse kokkuhoiu mõttes valin ikka kõige otsema tee, mis viib üle mägede ja läbi orgude. Teine auto on hiljuti töömeheteed alustanud poja kasutuses. Tema töökoht on küll vaid 15 kilomeetri kaugusel kodust, aga ükski buss sinna ei sõida. 

Leian, et kui juba auto osta, siis selline, millega saan koju ja kodust välja igal kella- ja aastaajal ning mis mahutab mu pere, sisseostud ja koera. Kõrge kliirens on elementaarne ja nelikvedu mõnel päeval aastast hädavajalik. See ei ole jõukuse või prestiiži, vaid turvalisuse küsimus.