Eelmisest aastast jäi kuklasse kirvendama too Tallinnas sündinud mõte, et üks matemaatikaõpetaja võiks tunde anda lausa mitmesajale lapsele. Kaamera püsti, õpetaja laste ette ekraanile ja nii see haridus tulebki, eks ole. Sellise lahenduse saaks kasutusele võtta ehk ka mujal tundides ning see aitaks leevendada aasta-aastalt üha karjuvamat õpetajate põuda. Mida sellest siis õieti arvata?
Tellijale
TRIIN LOIDE ⟩ Haavale pannakse ikka plaaster peale (1)
Esmane reaktsioon sellisele mõttele on ilmselt homeeriline naer. Eriti minusugusel äpardunud isendil, kel matemaatika tuli vere ja pisarate saatel ning kellega vanaisa pidi tihtilugu poole ööni üleval istuma, et aidata seda kuramuse iksi otsida. Minusuguste hädapätakate jaoks on vist isegi praegused klassid liiga suured, mis me siis veel sellisest sõna otseses mõttes kaugjuhtimise teel antavast massiharidusest räägime. Jätame siis parem üldse tunnid ära ning laadime harivaid loenguid YouTube‘i, kust soovijad neid endale sobival ajal vaadata võivad!