Lugedes 4. jaanuari Sakalast Triin Loide lugu sellest, kuidas linnavalitsuse plaan panna kokku linnaraamatukogu ja nukuteater viiks raamatukogust sada meetrit raamatuid, tekkis mul tõeline déjà-vu tunne. Juba nähtud.
Tellijale
Jaak Allik ⟩ Teater ja raamatukogu vajavad loomulikult iseseisvaid ja avaraid ruume (3)
1990. aastate lõpul, kui otsisin algul kultuuriministrina ja hiljem Viljandi abilinnapeana parimat paika linnaraamatukogu uute ruumide tarvis, tekkis ühel kultuuriministeeriumi kõrgel ametnikul plaan paigutada raamatukogu Ugala teatrimaja suurde ja tühja keldrisse. Minu mälu järgi leidis see ühelt Ugala tolleaegselt juhilt toetust – kui see nüüd muidugi iroonia polnud –ning varianti arutati tõsimeeli isegi Sakala veergudel. Kujutlus, et praegune uhkelt rekonstrueeritud ja keldrisse laienenud Ugala võiks istuda seljas viimaseil aastakümneil linna kultuurielu uhkuseks oleval raamatukogul, ajab oma rumaluses lihtsalt naerma.