/nginx/o/2008/09/17/75212t1h300c.jpg)
Sordiaretajad on isevärki rahvas: nad on tagasihoidlikud ja kaugelt vaadates isegi silmapaistmatud, kuid sügava sisuga, mida kõrvaline ei pruugi märgata.
Repliik: Sordiaretajal nimesid jätkub
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paljukest ongi neid, kes tahavad ja oskavad luua senistest veel maitsvamat ja veel paremate säilivusomadustega õuna, pirni või ploomi. Üsna vähe on inimesi, kes on valmis aastaid kannatlikult katsetama ühe eriliselt hea õuna nimel. Aga hea, et neid on.
Väga meeldiv oli eile teada saada, et suure hulga õuna-, pirni- ja maguskirsisortide looja, Polli aiandusdoktor Kalju Kask on pälvinud oma elutöö eest teaduspreemia. Aga ta on ka avaldanud üheksa aiandusteemalist raamatut ja tuhandeid artikleid, neist suur osa on ingliskeelsed. Ta on kirjutanud isegi maailmakuulsas ajakirjas «National Geographic».
Kalju Kask on rännanud kõikides maailmajagudes ning ta on oma silmaga üle vaadanud kõik maailma suuremad rahvuspargid, sealhulgas Lõuna-Aafrikas ja Austraalias. Ise nimetab ta oma põhihobina maailma rahvaste vanema ajaloo.
Tema õunasordid kannavad kõik ilusaid naisenimesid: «Els», «Kaari», «Katre», «Kikitriinu», «Krista», «Liivika», «Ruti»... Ja maguskirssidelgi on peenikesed nimed: «Karmel», «Kaspar», «Mupi», «Piret», «Tontu»...