Selles, et sündide arv ähvardab purustada hulga negatiivseid rekordeid, pole iseenesest midagi imelikku. Esiteks on selge, et kui väheneva rahvastikuga riigis ja piirkondades jõuab lapsesaamisikka oluliselt vähem inimesi kui 20 aastat tagasi, siis ei hakka need vähesed sündimust suurendama. See oleks võimalik üksnes ebademokraatlikke ja -inimlikke meetmeid kasutades, näiteks tõkestades ligipääsu haridusele ja meditsiinile. Sündimus on meil nagu teisteski arenenud riikides kahanenud juba 90-ndatest alates.
Tellijale
JUHTKIRI ⟩ Tühjad hällid, tühjad kärud
Teiseks on mõistetav, et viimased aastad ei ole just ülemäära paljudes inimestes tekitanud tunnet, et jah, praegu on õige hetk lapse saamiseks. Kõigepealt oli meil koroonaviirus, siis tulid majanduslikult keerulised ajad, misjärel ründas Venemaa Ukrainat ning ajad muutusid veel keerulisemaks. "Lükkame veel aasta edasi ja vaatame siis seda asja," mõtleb nii mõnigi.