/nginx/o/2023/02/10/15131566t1hc089.jpg)
/nginx/o/2025/01/07/16582765t1h7a8d.jpg)
Paariaastase pausi järel kukkus Viljandimaa rahvaarv ligi poole tuhande inimese võrra ning sündide arvu miinusrekord püstitati tõenäoliselt nii maakonnas kui Eestis. Maakonna elanike arv on esimest korda väiksem kui 45 000.
Detsember ei toonud Viljandimaale viimase paari aasta kuurekordit, kuid 2024. aasta läheb maakonna ajalukku kõige väiksema sündide arvuga aastana enam kui sajandi vältel. Eestis sündis aga esimest korda aasta jooksul suure tõenäosusega vähem kui 10 000 last. Kinnitatud andmed avaldab siseministeerium kas selle nädala lõpul või uue hakul.
"Tunnetuslikult saan öelda, et sünde on jäänud väga väheks," nentis Viljandi vallavanem Alar Karu. Viljandi vallas vähenes elanike hulk aastaga 167 inimese võrra.
"Esimest korda võib meie vallas aastane sündide arv jääda alla saja," lisas abivallavanem Irma Väre. 2023. aasta tõi juba negatiivse rekordi, see oli 104 last.
/nginx/o/2025/01/07/16582766t1hdef1.jpg)
Miinusrekord terendab
Siseministeeriumi andmetel sündis mullu 11 kuuga Viljandimaal 312 ning Eestis 8914 last. Tunamullu sündis terve aasta jooksul maakonnas 356 ja riigis 10 721 last. Aasta viimase kuu andmed ja seega aasta kokkuvõte peaks siseministeeriumis selgeks saama selle nädala lõpuks.
Viljandimaal sündis enam kui saja aasta vältel kõige vähem lapsi 2022. aastal, kui neid registreeriti 352.
Lõppeva aasta kõige viljakam kuu oli Viljandimaal sündide poolest jaanuar, kui ilmale tuli 37 last, ning kõige vähem oli sünde aprillis, 21. Eestis sündis lapsi kõige enam juulis (917) ja kõige vähem septembris ja novembris (727).
Niisugused muudatused tähendavad, et surve valla lasteaedadele ja koolidele väheneb ning kohti jääb üle. See seab aga vallajuhtidele omakorda surve asuda taas analüüsima, kas kõiki haridusasutusi on vaja, ning mõelda, milliseid tuleks sulgema hakata.
Karu tunnistas, et vallas on omamoodi küsimus, kuidas oleks õige käituda Leie lasteaiarühmaga. Kord juba otsustatui see sulgeda, kuid siis jäi see rahva vastuseisu tõttu tööle ning poliitikud andsid lubaduse, et rajatakse kogukonnamaja, kus tegevust jätkab ka lasteaiarühm. Samas on rühmas ametlikult vaid kümmekond last ning abivallavanema andmetel käib neid iga päev kohal kolm või neli.
Viljandi linna lasteaedades ja koolides hakkab kohti üle jääma praeguse uuringu järgi ehk kümne aasta pärast. Linnapea Johan-Kristjan Konovalovi sõnul näitab seda uuringufirma Cumulus audit. "Siis hakkab laste arvu vähenemine meid tugevalt mõjutama," nentis ta. "Muutused tulevad, aga need pole veel kohal."
Viljandi linnas vähenes rahvaarv täpipealt sama palju, kui see mullu kerkis, 50 inimese võrra. Ka linnajuhid näevad statistikast, et vähenemine tuleb eeskätt loomulikust iibest ehk sünde on märgatavalt vähem kui surmi. Samas rahvastikuränne on Viljandile olnud peaaegu iga kuu positiivse märgiga ehk Viljandisse kolitakse elama rohkem kui siit ära.
Konovalov lisas, et põhjalikku statistilist aasta alguse kokkuvõtet pole raekojas veel tehtud, aga ta tahab end arvudega põhjalikult kurssi viia jaanuari volikogu istungi ajaks. Linnapea tunnistas, et vaadata ei tule sugugi ainult linna elanike arvu muutumist, vaid suurema osa maakonna oma. "Umbes 30 000 inimesele on Viljandi peaaegu igapäevane keskus ja seepärast mõjutab linna kindlasti ka valdade rahvastiku vähenemine," sõnas ta.
Viljandimaa rahvastik kasvas viimati 2022. aastal, mil suuresti Ukrainast tulnud põgenike toel paisus maakonna elanike hulk 83 võrra.
Analüütik: riik peaks lapsesaamistahet tekitama
Aastakümneid rahvastikuarengu teemadega tegelnud endine statistikaameti analüütik Mihkel Servinski nentis, et Eestis on juba aastaid olnud sündide hulk alla taastetaseme. "Sellises seisus pole õige küsida, kas me sureme välja, vaid millal see juhtub," nentis ta.
Võimaliku lahendusena näeb Servinski praeguses seisus inimeste mõjutamist. "Kui lapsi ei taheta saada, siis tuleks inimesi kuidagi nügida, et tahtmine tekiks," sõnas ta.
Rahvastik ja selle taastootmine on pikk protsess, kus praeguste otsuste mõju saab hinnata alles paari aastakümne pärast. "Tahte suurenemist ühiskonnas saab aga mõõta kiiremini," jätkas Servinski, kelle meelest tuleks riiklikult seada selged rahvastikuga seotud eesmärgid.
"Kui sportlane paneb endale eesmärgi tulla olümpiavõitjaks, aga saab pronksi, on see ikkagi hästi. Kui eesmärki pole, siis ei pääse isegi olümpiale mitte," tõi ta paralleeli spordiga ja lisas, et riigil tema arusaamist mööda tõsiseltvõetavat rahvastikueesmärki ei ole.