JUHTKIRI ⟩ Kriis, mis polnudki kriis

Sakala logo Foto: Sakala

Nädalavahetuse lumesadu ja elektri kadumine Põhja-Sakala vallas panevad mõtlikult lõuga sügama. Ühest küljest olid asjad ju justkui halvasti, aga teisest küljest ei olnud ka.

Selge see, et talviti kipub elekter lumesadudega aeg-ajalt kaduma, see on tegelikult osa igapäevaelust ning veel paarkümmend aastat tagasi ei reageeritud sellele nii valulikult kui tänapäeval. Tõsi, toona polnud võimalik sotsiaalmeedias puhuda kõike suuremaks kui elu ise ning suhtlemine polnud siis nii digitaalne kui praegu. Nii mõneski maaelamises on tänapäeval kamin sisuliselt iluasi ning elektriauto omanikud võivad sellises olukorras päris õnnetud olla.

Meenub eelmine talv, mis oli, meenutagem, erakordselt lumerohke. See oli veel toda eriti rasket sorti lumi, mis vajutas puud maanteede ääres looka ning Elektrilevi brigaadid pidid voolu tagasitoomiseks kurja vaeva nägema. Juba üle-eelmise aasta sügistormide ajal saime jälgida elektrikatkestuste kaarti ning pool talve möödus samas taktis. Kaarti vaadates aga torkas silma, et just Viljandi- ja Valgamaa kippusid olema need maakonnad, kus katkestusi oli vaat et kõige rohkem, mõnikord isegi tunduvalt rohkem kui näiteks Tartumaal, kus ka elanike ja tarbijate hulk on hoopis teine. Kui ühes kohas vool kaob, aga teistes mitte, tuleb selle põhjus mõistagi välja selgitada. Eelmise talvega saime nii palju targemaks, et Elektrilevi on alarahastatud ning lihtsalt ei jaksa kõiki rikkeid kõrvaldada nii kiiresti, kui elektrooniliselt seina ühendunud tarbijale meeldiks.