Saada vihje

ANDO KIVIBERGI JÄRELEHÜÜD Sulev, Sa oled olnud imetlusväärne mees

Esimesel jaanuaril anti teada, et üksnes 53-aastasena on meie seast lahkunud muusik, helilooja ja produtsent Sulev Salm.
Esimesel jaanuaril anti teada, et üksnes 53-aastasena on meie seast lahkunud muusik, helilooja ja produtsent Sulev Salm. Foto: Valdo Ots

Lahkunud on eesti muusik, helilooja ja produtsent Sulev Salm. Salm lõpetas Tartu 7. keskkooli ja Heino Elleri nimelise Tartu muusikakooli koorijuhtimise erialal. 1995. aastal lõpetas ta Viljandi kultuurikolledži levimuusika erialal, 2013. aastal Tartu Ülikooli kultuurikorralduse magistriõppe ning omandas sotsiaalteaduse magistrikraadi.

Ta on asutanud ansamblid nagu näiteks Jäääär, In Boiler, Oort ja Kiritöö. Lisaks on ta kaasa löönud Ummamuudu, Untsakate, Alle-aa ja teiste tegevustes. Sõpra meenutab Viljandi pärimusmuusika festivali eestvedaja ja riigikogu liige Ando Kiviberg.

Kui sõber lahkub, liiatigi ebaõiglaselt vara, on hingel raske ... Ometi – kui on tunne, et võlg vajab tasumist ning ütlemata jäänud olulised sõnad avaldamist, saab järelhüüdega tänades ju kergem. 

Sulev, Sa oled olnud imetlusväärne mees. Võluv, heatahtlik, suure ning andestava südamega ning pööraselt andekas.

Me oleme Sinuga koos elanud kirglikke ning lausa boheemlaslikke aegu Jakobsoni tänav 43 ühika aegadest saati. Sinu mahedalt leebe mõistatuslikkus ning belmondolik naeratus põhjustasid rahutusi väga paljude kooliõdede südameis. Tõsi – mitte vaid kooliõdede omades. Olen näinud Su sügavat ning talendikat sarmi süütamas igatsevaid pilke paljudes paikades üle kogu Eestimaa – kõikjal, kuhu pillimäng ja esinemised meid koos viia võisid. Su teravmeelne ning peenekoeline naljasoon ja meeldiv suhtlusmaneer võlusid ka kõige karvasema tujuga möirapulle ning tegid nad taltsaks ja sõbralikuks.

Ning need Sinu kitarrisoolod ... Need rifid ... Lõuna-Eesti kõige kõvemad pundid ei igatsenud asjata Sind endi hulka. C-7, Jää-äär, Jääboiler, Ummamuudu, Oort ning isegi meie oma Alle-aa, kui üles tähendada vaid mõningaid. Mäletan kord, kuidas meie ühise sõbra väga meeleolukas pulmas, mida peeti Viiratsi sööklas, lajatasid pidustuste üsna hilises faasis (ja mis salata – sellele vastavas konditsioonis) niisuguse kitarripassaaži, et Jeff Beck ning Ritchie Blackmore olnuks kadedusest vöödilised. See sööbis oma spontaansuses ning ülevoolavas muusikakires mällu ning püsib seal tänini.

Sulev, ma olen Sulle seda öelnud ja kirjutan siin kõikide jaoks uuesti: see, kuidas Sina oskasid õigeid inimesi ära tunda ning neid omavahel kokku viia, on erakordne anne. Viljandi pärimusmuusika festivali ülesehitamise käigus Sinu kaudu hangitud sidemed, Sinult saadud nõuanded olid strateegilise ja üliolulise mõjuga.

Muusikuna nii Pärnu Fiestal kui ka Rock Summeril esinenuna tundsid Sa vajalikke inimesi. Mulle paistis ühel hetkel, et Eestimaal on tõenäoliselt imevähe neid inimesi, kelle telefoninumbrit Sul (veel) ei ole. Sinu soovitusel võtsime endale pressiesindaja ning professionaalse kunstniku – ühe tärkava muusikapeo edu ei saa tulla läbimõeldud pressitöö ja maitseka ning vaimukalt kujundatud välireklaamita – need olid Sinu targad tähelepanekud. Ja nii läks, et kui Fiesta peakunstnik tööta jäi, olid just Sina see, kes sellest teada sai ning teda meile soovitas. Aasta oli siis 1994.

Ansambel Alle-aa esinemas 1994. aastal Viljandi pärimusmuusika festivalil. Vasakult Sulev Salm, Ülle Jantson, Ando Kiviberg, Piret Aus, Marek Rätsep ja Raivo Sildoja.
Ansambel Alle-aa esinemas 1994. aastal Viljandi pärimusmuusika festivalil. Vasakult Sulev Salm, Ülle Jantson, Ando Kiviberg, Piret Aus, Marek Rätsep ja Raivo Sildoja. Foto: Taavi Siimson

Selsamal pöörasel aastal otsustasime Sinuga koos hakata Viljandis kino pidama. Pidasimegi. Õppisime ettevõtlust otse elult endalt. Turbiini baarist sai paljudele Viljandi boheemidele teine kodu keset linna. Kooliraha oli kallis ja valus. Kõige hullemad ajad seljatasime koos. Kui aga mina kolm aastat hiljem Tartusse ülikooli edasi õppima läksin, jäid Sina kohapeale ning vedasid asjad viisakalt lõpuni.

Me oleme üksteist usaldanud ning toetanud nii heas kui halvas. Ja ei ole üksteist alt vedanud.

Ka sina läksid hiljem ülikooli edasi. Loen Su magistritööd üle ning imetlen ikka ja jälle Su tarkust, peenekoelisust, põhjalikkust ning mis peamine – oskust ära tunda tõeliselt suuri ja olulisi asju ning nende õnnestumisele kõigiti kaasa aidata. Kõigele sellele mõeldes on imekspandav, et Sa otsustasid ühel hetkel mitte võidelda. Leppida. Nii nagu suure südamega ning tark inimene seda teha võib – ka oma lähimaid sõpru üle kavaldades. "Mul oli siin vahepeal keeruline, aga asjad juba lahenevad, kõik saab korda."

Tegelikult olid Sa aga otsustanud sihikindla inimesena joone alla vedada. Karm. Aga tuleb tunnistada – väga Sinulik. Ma olen Sind armastanud ning Sa jääd minu südamesse. Küll me ükskord seal vikerkaare taga kohtume. Seniks jää jumalaga, kallis Sulev.

Tagasi üles