/nginx/o/2008/12/31/111623t1h27e2.jpg)
EILSE «SAKALA» esikülje uudis tõi avalikkuse ette mittetulundusühingu Eesti Pärimusmuusika Keskus ja meie maja kohvikut pidava osaühingu Moonirull vastuolud. Leian, et minu kohus on selgitada viljandlastele nende tagamaid ning põhjusi, miks me kohviku pidajale üürilepingu üles ütlesime.
Pärimusmuusika ait kannab olulist rolli nii Viljandi kui kogu Eesti kultuurielus. Seal korraldatakse kontserte ja muid üritusi, kuhu tullakse kokku kogu riigist, ning peetakse ka rahvusvahelisi kohtumisi tähtsate väliskülalistega.
Seetõttu on pärimusmuusika keskus pidanud enesestmõistetavaks leida oma katuse all paiknevatele kohvikuruumidele parimad ja usaldusväärseimad teenusepakkujad. Paraku tuleb osaühingu Moonirull kasuks tehtud otsus ebaõnnestunuks tunnistada.
KORRALDASIME kohviku pidaja leidmiseks konkursi juba 2007. aasta novembris. Et meie hinnangul on tegu kogu maailma mastaabis omanäolise kultuuritempliga, ootasime tulevaselt teenusepakkujalt korralikke toitlustamise kogemusi ning valmidust pakkuda tervislikku ja vaheldusrikast menüüd.
Otsisime ettevõtet, kes suudaks näidata Viljandi teeninduses uut ja kõrget taset ning oleks valmis eksperimenteerima eesti köögi ja kohaliku toorainega. Kandidaadid pidid oma pakkumisele lisama näidismenüü.
2008. aasta 7. jaanuaril nimetas komisjon võitjaks osaühingu Moonirull. Pidasime tema suurimaks tugevuseks asjaolu, et üks kolmest osanikust oli tuntud eesti köögi propageerija ja kohvikuasjatundja Anni Arro (ülejäänud osalus kuulus abielupaar Annika ja Janis Jaansoole, kes seni olid tegelnud konsultatsiooni-, kvaliteedijuhtimis- ja projektikirjutamisteenuste osutamisega).
Muljet avaldas ka Moonirulli näidismenüü: see oli stiilne, originaalne ja eestipärane.
VÕITJAGA SÕLMITI üürileping 19. veebruaril ning ta kaasati kohe ka aida kohvikuosa ehituse otsustusprotsessi. Ettevõtte palvel tegime projektis mõningaid muudatusi, näiteks muutsime köögi ja söögisaali vaheseina asukohta ning söögisaali põrandakatet. Teisisõnu püüdsime tulevast kohviku pidajat kõigiti toetada ja aidata.
Proovikivi oli paljulubav: maja avamise peol suutsid kohviku pidajad pakkuda maitsvaid küpsetisi ning rahvuslikus stiilis suupisteid Anni Arro retseptide järgi. Paraku tulid kohe seejärel esimesed tõrked.
Kõigepealt hakkas aina edasi nihkuma kohviku ametliku avamise kuupäev. Sellel oli kindlasti ka objektiivseid põhjusi, näiteks raskused tehnika, mööbli ja töötajate leidmisel. Nagu aga hiljem selgus, olid tekkinud ka tõsised vastuolud omanike ringis.
PÄRIMUSMUUSIKA keskus tuli üürnikele vastu ega alustanud üüri arvestamist enne, kui kohvik oli ametlikult külastajatele lahti tehtud. Peale selle sai Moonirull juba enne kohviku avamist õiguse pakkuda toitlustusteenust mitmel suurel aidas toimunud üritusel.
Samal ajal levisid aga jõudsalt kuuldused, et Anni Arro ja perekond Jaansoo vahel on lahkhelid ning Arrot sunnitakse ettevõttest lahkuma. Pöördusin sellekohase küsimusega Janis Jaansoo poole. Too lausus, et niisugune jutt ei vasta tõele ja kõik on korras.
29. aprillil sain Anni Arrolt kirja, milles ta muu hulgas ütleb: «Mina olen ametlikult Moonirulli osanike nimekirjast väljas, aga juhatuse liikmena eksisteerin veel ikka. See on päris kurb, et nad mind niimoodi kinni hoiavad, lootes saada minult lõplikku kujundust pärast seda, kui nad on mu põhimõtteliselt firmast välja visanud. Uskumatud tegelased! Loodan, et teiega käituvad nad paremini. Ja ütlen veel kord, et mul on äärmiselt kahju, et asjad niimoodi läksid. Mina tahtsin aidale ja Viljandile vaid parimat.»
Seepeale kutsusin ma Annika ja Janis Jaansoo enda juurde, et asjas selgust saada. Nad kinnitasid mulle ja minu kolleegidele, et suudavad vajaliku kvaliteedi tagada ning kohviku käivitada ka ilma Anni Arrota. Jäime neid uskuma. Meil ei olnud ka muud võimalust, sest suvine festival lähenes.
KOHVIK AVATIGI, tõsi küll, suurema pidulikkuseta. Kuigi üürnikud lubasid sellele uut sisekujundust, jäi see tulemata. Söögisaali lett on seniajani Janis Jaansoo enda ajutiselt kokku klopsitud moodustis. Vaid Jaak Arro valmistatud lauad ja toolid on selles kaoses meeldiv erand.
Moonirullil oli õigus ja kohustus avada 15. mail ka suveterrass aida klaasist juurdeehitise katusel, paraku ei saanud ta sellega hakkama. Suvekohvik avati lõpuks kuidagiviisi pärimusmuusika festivali ajaks ja suleti umbes kuu hiljem.
Silmatorkav on olnud kohviku kaadri voolavus. Personali ei ole piisavalt koolitatud, vaid seda on lihtsalt kõigile kuuldava sõimu saatel minema saadetud ning tööle võetud järjest uusi inimesi. Lubatud uus, suunda näitav teenindustase Viljandi kohvikukultuuris jäi tulemata.
JÄTTES VAHELE klientide arvukad pretensioonid, jõuame pärimusmuusika keskusele majanduslikult ääretult tähtsa küsimuse ehk üürniku maksedistsipliini juurde.
Esimese arve tasus Moonirull kõige kiiremini: kõigest kuuepäevase hilinemisega. Järgmise arve maksmiseks kulus juba 21 päeva. Augustis esitatud juulikuu üüriarvest tasus ettevõte pärast pikka veenmist vaid osa ja sedagi alles 3. novembril, väites, et üüripind on oluliste puudustega ning tal on õigus nõuda rendi alandamist.
Moonirull on viivitanud peaaegu kõigi talle esitatud arvete tasumisega ja enamasti üle kuu aja.
ET OSAÜHING oli pärimusmuusika keskuse poole pöördunud juba advokaadi vahendusel, ei jäänud meilgi muud üle kui pöörduda abi saamiseks õigusbüroo poole.
Läinud aasta 16. detsembril saatsime kohviku pidajale pretensiooni koos pankrotihoiatusega, sest tekkinud võlgnevus oli juba üle 100 000 krooni. Nõudsime selle tasumist kümne päeva jooksul. 29. detsembriks laekus vähem kui pool võlast. 16. jaanuaril teatasime üürilepingu ülesütlemisest. Edasine on kohtu otsustada.
Meil on põhjust arvata, et üürniku käitumine on pahatahtlik, sest üüri alandamise nõudes toodud puudusi tegelikult ei eksisteeri või on need pisivead, mis on peaaegu kõik parandatud. Meeles tuleb pidada, et tegu on ikkagi uue majaga.
Pärimusmuusika keskusel on alust arvata sedagi, et kohviku pidajate võlgnevuste ja viivituste tegelik põhjus on makseraskused, mis ei ole ajutise iseloomuga. Nimelt on maksu- ja tolliameti andmetel osaühingul Moonirull 2. veebruari seisuga maksude võlgnevus rohkem kui 62 000 krooni.
Samadele omanikele kuuluv firma FK Teenused on maksu- ja tolliametile võlgu 274 059 krooni, millest 9467 krooni moodustavad intressid.
LISAKS KÕIGELE muule on üürnik mitmel korral kahjustanud pärimusmuusika keskuse ja Kirsimäe aida mainet avalikkuse ja koostööpartnerite silmis. Ilmselt on kõigile teada juhtum, kuidas ta pakkus Viljandimaa turismikonverentsist osavõtjatele riknenud Mulgi putru. Lugu jõudis ka «Sakalasse» ja «Postimehesse».
Samuti tekitas Janis Jaansoo piinliku olukorra, kui püüdis Balti Assamblee istungjärgu korraldajalt, osaühingult Frens Konverentsid pressida välja raha selle eest, et turvakaalutlustel tuli aidahoone kahel konverentsi päeval tavakülastajatele mõneks tunniks sulgeda. Meie käsutuses on dokumendid, mis seda juhtumit kinnitavad.
Nõnda ei näe pärimusmuusika keskus muud võimalust kui loobuda koostööst Moonirulliga. Ait peab saama lõpuks kohviku, millest me selle maja ehituse ajal unistasime ning mis teeks Viljandile au.
Aeg on liikuda edasi, tehtud vead parandada ja nendest õppida. Enne aga tuleb ära oodata kohtulahend. Usun, et õiglus seatakse jalule.
/nginx/o/2016/12/30/6216741t1hc604.jpg)