Selle üle, kas lõppev aasta oli tema jaoks hea, halb, rahuldav või mõne teise omadussõnaga mõõdetav, võib iga inimene täna ise mõtiskleda. Kui ta seda muidugi vaid soovib.
JUHTKIRI ⟩ Tulgu ta igav, see uus
Sakala toimetus vaatab tagasi Viljandimaa aastale. Esiteks mõjutab meid loomulikult väga palju see, mis toimub maailmas tervikuna, aga mille muutmises saab Viljandimaa inimene ise väga vähe kaasa rääkida. Olgu selleks jätkuv sõda Ukrainas, langevad pommid ja vihisevad kuulid Lähis-Idas või jätkuvad kliimamuutused.
On palju lähedasemaid muresid, näiteks Eesti riigi eelarve ja sealt alguse saav maksutõusude laviin, mis meid uuel aastal tabab ja tervitab. Ja on päris kohaliku tasandi ehk omavalitsuste mured, mis inimeste igapäevategemistele suurt mõju avaldavad.
On ka rõõmud ja neistki saavad osa maailm, riik ja iga omavalitsus. Aga ühiskonna muresid ja rõõme tajub iga inimene isemoodi ja see sõltub palju sellest, kui suur on tema isiklike rõõmude ja murede laviin.
Kui emotsioonid on meil individuaalsed, siis aeg on ühine. Aeg ei oota ega seisku ning uus aasta on peagi kohal kõigi uute murede ja rõõmudega.
Viljandi saab uuel aastal linna suurima hoone võrra rikkamaks. Seevastu Viljandi vald kaotab oma suurima maja või vähemalt jääb see tühjaks. Jutt käib loomulikult haiglast, mis kolib senisest väiksemale, kuid haiglajuhtide kinnitusel oluliselt sobivamale pinnale.
Järgmisel aastal saame teada, kas ligi 25 aastat oodatud spaahotell või veekeskus saab nurgakivi. Mulgimaal, aga ka teistes Viljandimaa valdades jätkub elektrituulikute rajamisega seotud võitlus, kõigis omavalitsustes tulevad valimised ning näha saab agart poliitelu. Kõik need sündmused on ühiskondliku väärtusega ning nende mõju igale inimesele eraldi on väga erineva kaaluga.
Maailma ajalugu on sõdade ja suurte õnnetuste ajalugu. Selles võtmes meenutatakse 2024. aastat ka kümnete aastate pärast ajalooõpikutes. Paarikümne aasta pärast koolis Eesti lähiajalugu õppivad lapsed tõenäoliselt seda aastanumbrit pähe õppima ei pea. Õnneks.
Loodame, et ka järgmine aasta saab eelkirjeldatud ajaloolisest vaatenurgast olema Eestile igav ning jääb meie tulevikuõpikutes mainimata. Samas tahaks loota, et järgmine aasta hakkab eelkirjeldatud ajaloolisest vaatenurgast vähemalt ühe sõja lõppu märkima. Küll aga tahaks samavõrd, et kümnete aastate pärast oma suguvõsa ajalukku vaatavad noored võiksid sealt leida ühe põneva ja õnneliku sündmuse.