Võrtsjärve mõjutas tänavune suvi eriliselt

Ehkki kõige rohkem vett oli Võrtsjärves kevadel ja kõige vähem sügisel, pakkus sedapuhku üllatuse suvi. Pilt on tehtud 10. augustil. Foto: Marko Saarm

Aasta lõpus tavapärasel tasemel püsiv Võrtsjärv, mis suure veekoguna end hoogsalt kõigutada ei lase, tegi suvel järsu liigutuse.

Keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakonna Tartu tööpiirkonna peaspetsialist-hüdroloog Tanel Toots võttis lõppeva aasta kokku Eesti suurima sisejärve vaatevinklist ja tõdes, et kõige kõrgemal oli veetase 11. aprillil ja kõige madalamal 2. novembril.

«Tänu eelmise aasta lõpu sulale tõusis Võrtsjärv käesoleva aasta alguseks pikaajalise keskmise tasemele,» lausus ta. «Veebruaris tõus jätkus ja märtsi lõpuks oli veetase juba pool meetrit kõrgem, kui on viimase 30 aasta jooksul tolle aja keskmiseks kujunenud. Põhjuseks ikka soe talv ja varane suurvesi, mis tänavu algas Lõuna- ja Kesk-Eesti jõgedel veebruari lõpus.»

Toots tõdes, et Võrtsjärve jääkate suutis üle elada veebruari lõpu ja märtsi alguse sooja ilma, aga vandus alla märtsi keskel alanud soojalainele. Jää lagunemine algas 20. märtsi paiku, mil esimesed kaldaribad välja sulasid.

Rannu-Jõesuu hüdromeetriajaama piirkonnas ehk Võrtsjärve põhjaosas sai järv jäävabaks 3. aprillil, seega kevadised jäänähted kestsid kõigest kaks nädalat. Suurim jää paksus mõõdeti 20. veebruaril: 48 sentimeetrit.

Kevadise suurvee tipp saabus Võrtsjärvel aprillis, mis on viimase 30 aasta keskmisena võtnud üle järve suurveekuu tiitli. Vaadates kogu aegrida aga 1921. aastast ehk Võrtsjärve veetaseme mõõtmise algusest, on suurveekuu endiselt mai.

Tänavu 11. aprillil mõõdeti järve selle aasta veetaseme rekordiks 133 sentimeetrit üle Rannu-Jõesuu vaatlusposti nulli, mis on küll viimase nelja aasta kõrgeim, kuid pikas aegreas täiesti tavaline.

«Aasta tippsündmuseks Lõuna-Eesti ilmarindel oli 28. ja 29. juulil üle Eesti liikunud tsüklon Kirsti, mis tõi kohati normist mitmekordses koguses sademeid,» rääkis Toots. «Selle mõju oli kohe tunda ka pea kuupkilomeetrise mahuga Võrtsjärvel. Augusti algusest tõusis veetase kiiresti viie sentimeetri jagu, mis on nii suure järve kohta oluline tõus. Veetase 30 sentimeetrit üle nullpunkti jäi püsima kaheks nädalaks ning alles siis jätkas tavapärast ühtlast langust sügisese miinimumi suunas.»

Toots märkis, et veelgi olulisemad sündmused toimusid Lõuna-Eesti jõgedel. Mitmes jões tõusis vesi kõrgemale eelmise aasta kevadise suurvee tasemest. Eriti rohkelt sademeid said Võhandu ja Ahja jõe valgalad. Ahja jõel sündis mõõtmisajaloo veetaseme kolmas tulemus alates 1959. aastast: 271 sentimeetrit Ahja vaatlusposti nullist, sama kõrge oli veetase ka 1978. aasta augustis. Mõõtmisajaloo rekord 329 sentimeetrit pärineb 1960. aasta aprillist.

Kirumpää jaamas Võhandu jõel sündis 13. augustil viimase suvekuu rekord: 205 sentimeetrit vaatlusposti nullist. Ühtlasi on see tolle jaama vaatlusajaloo teine tulemus. Tõsi, selle jaama ajalugu pole veel kuigi pikk, algus oli 2010. aastal.

«Eriline on asjaolu, et nii kõrgeid suviseid veetasemeid on seni vähe olnud. Enamasti on need kevadel,» lausus Toots.

Võrtsjärve sügisene ja ühtlasi ka aasta miinimum saabus 2. novembril, mil päeva keskmiseks veetasemeks mõõdeti 12 sentimeetrit alla Rannu-Jõesuu vaatlusposti nulli. See on viimaste aastate arvestuses pigem kõrge veetase ning seda tänu tsüklon Kirsti toodud vihmale.

Toots ütles, et pärast jõule ehk 27. detsembri hommikul oli Võrtsjärve veetase 25 sentimeetrit üle Rannu-Jõesuu nullpunkti ning see on viimase 30 aasta detsembri kohta keskmine tulemus. Ta lisas, et tõenäoliselt jätkub tõus aprilli lõpuni, mil Võrtsjärv saavutab veetaseme 100–130 sentimeetrit üle nullpunkti.