JUHTKIRI ⟩ Jõuluhardusest halli argipäeva

Sakala logo Foto: Sakala

Jõulud, õigemini talvine pööripäev on tähistamist väärinud nii kaua, kuni inimkonna mälu tagasi ulatub. Aja jooksul on kombestik läbi teinud palju muutusi, tänapäeval näeme seda kui aega, mil mõned päevad puhata, pere ja lähedastega olla ja nautida talve ilu. Jahimehed kuulutavad välja jahirahu ning telekast tulevad jõulufilmid. Küll kümme korda nähtud, aga ikka armsad.

Detsembri kohta tavatsetakse ikka hirmasti statistikat teha. Citadele panga küsitluse järgi lubas suurem osa vastajatest kulutada kinkidele 100–200 eurot. Seejuures 13 protsenti lubas, et ei tee üldse kingitusi – mine võta kinni, kas rahapuuduse või põhimõtte pärast. Jõuluvana pidi minema igasse seitsmendasse majapidamisse. Statistikaameti andmed näitavad, et detsembris jätavad eestlased kauplustesse lausa 100 miljonit eurot ehk 10–15 protsenti rohkem raha kui aasta eelmistel kuudel. Mullu detsembris ligines kogu jaemüük ligi miljardi euroni ning suurima osa sellest moodustavad toidukaup ja joogid. Vähemalt Eestis on jõulud üks suuremaid ühiskondlikke äriprojekte, millega ilmselt ei võistle isegi jaanipäev tükkis šašlõkiämbrite ja ohtra kesvamärjukesega.

Loodame, et jõulud tõid lugejatele juurde rõõmu, mitte masendust. Survet jõululaud järjest rikkalikumalt katta ning üha rohkem kingitusi võimalikult kalli raha eest ehitud kuuse või nulu alla laduda on ju tunda. Keeruline on ostlemisele õhutamise ning jõuluhardusele hinnasildi külgeriputamise suhtes ükskõikseks jääda, paraku võib see viia olukorrani, et pühade nimel antakse ehk liigagi palju hinge tagant ära.