JUHTKIRI ⟩ Tuleviku teed võivad olla ohtlikud ja lumised

Sakala logo Foto: Sakala

Kui kärbete tegemine oleks lihtne ega tekitaks väga keerulisi olukordi, oleks need ammu tehtud. Paraku hulbime nüüd kõik jääaugus, kuhu mugavalt ja soojalt diivanilt ootamatult kukkunud oleme.

Laias laastus on kärpimiseks kaks viisi. Esimene on see, et tuvastame valdkonnad, mis on kõige tähtsamad, ning jätame need kõrvale, ülejäänud saavad kärpekirvest. Teine on see, et kõiki kärbitakse ühtemoodi. Eesti on otsustanud minna teist teed, kuid rakendab praegu tegelikult kahe segu: kui su naaberriigis valitseb verejanuline diktaator, kes parajasti sinust tuhande kilomeetri kaugusel sõda peab ning ka sinu poole vaatab, siis tee erand kaitsevaldkonnale ning kärbi seejärel kõike muud nii võrdselt, kui suudad. Kõigil oma head ja vead, erandi tegemise viga on peamiselt see, et kui ühele teed, hakkavad kõik tahtma.

Nii et uudis, et ka transpordiamet peab riigiteede hoolduseks ja korrashoiuks mõeldud raha lähimate aastate jooksul miljonite eurode võrra vähendama, ei tohiks üllatusena tulla. Mõnevõrra murelikult tuleb aga suhtuda tõika, et kuigi sellel talvel ja kevadel hooldatakse teid nagu seni, pole teoreetiliselt välistatud, et teehooldajale esitatavaid nõudeid tulevikus leevendatakse. Ehk siis maakeeli väljendudes: talvised teed võivad muutuda senisest kehvemaks ning irooniliselt hakata nõudma võimsamaid, kõrgemaid ja suuremaid autosid kui automaksu soositavad tillukesed ja odavad. Esimene reaktsioon on kahe käega peast kinni hoida: kas tõepoolest on ennast vigaseks ja surnuks sõitvate inimeste hulga suurenemine nüüd eesmärk, mille poole püüelda? Teine reaktsioon on käsi laiutada – kui raha ei ole, siis ei ole. Ega meditsiini ja laste huvihariduse kärpimine tulevikus väiksemaid intresse nõua, aga tulevikule on keeruline mõelda, kui olevik on hapu.