Kohtuprotsessi käigus veendus kohtunik, et kõik tabletivarga tabamiseks uriiniproovi andnud töötajad said proovi anda vabatahtlikult ning keegi neid ei survestanud. Seda tõendas eeskätt asjaolu, et sugugi kõik Viljandi haigla somaatilise ravi õendusosakonna töötajad ei andnud proovi. Uriiniproovid tabletivarga tabamisele kokkuvõttes kaasa ei aidanud.
Uriiniproovide võtmisega kaasnenud õigusvaidluste rahakulust haigla siiski lõplikult ei vabanenud. 40 000 euro suurune trahv küll tühistati, kuid enam kui 26 500-eurosest advokaadiarvest on kohtunike meelest õiglane ja asjakohane haiglale riigieelarvest hüvitada 13 482 eurot.