Juhtkiri ⟩ Tunneteks on oma aeg ja koht

Sakala logo Foto: Sakala

Viljandi linnavalitsuse, parkimiskontrolöri ja parkimiskella juhtumi juures pole põhiküsimus mitte selles, mis aega kell näitas, ega selles, kas kell oli meelega vigaselt armatuurlauale pandud, et pärast oleks võimalik endale vaidlemisruumi jätta, vaid selles, kas ametnik tohib endale tundeid lubada, ning selles, kas ikka maksab pärast kaklust rusikat näidata.

Kui linnapea Johan-Kristjan Konovalov ütleb, et link esimese klassi jütsidele mõeldud video juurde oli mõeldud üksnes seisukoha selgitamiseks, siis kas me kirja või õigemini artiklis olevaid lauseid lugedes usume, et see seda seisukohta ka selgitas? Või tundub pigem, et toon oli mõnitav ja alandav, mis omakorda toob enamasti kaasa teise poole kaitsepositsioonile asumise?

Kui linn oleks jäänud määratud trahvile kindlaks, oleks mõistetav, et uurime seierite asukohta ning teeme analoog- ja digitaalkella võrdlevat analüüsi, vajadusel vaatame ka videoid. Linn oli aga otsustanud õigusrahu huvides asja menetlemise lõpetada ning trahvi tühistada. Sellisest teadaandest oleks piisanud ning olukord oleks maha rahunenud. Selle asemel sai ettevõtja soovitusi, mille solvavana tõlgendamisega ei pea just palju vaeva nägema. Milleks?