/nginx/o/2024/12/17/16550144t1h84a8.jpg)
Suure-Jaani kool kavatseb koondada praeguse kohvikumüüja ning anda ruumid uuele pidajale tasuta rendile. Direktor Aivar Jaeski usub, et eraettevõtja võiks anda kohvikule uue hingamise.
Nagu Aivar Jaeski selgitas, on töötav kohvik praegu täiesti olemas, aga see on kooli bilansis ning kulude kokkutõmbamiseks proovitakse uut lahendust.
"Seni ei ole kohvik kasumit teeninud, on ainult olnud kohvikumüüja kulu. Seega mõtlesime, et äkki on mõni eraettevõte, kel oleks indu kasumit teenida, sest käive on kohvikul 30 000 eurot aastas," rääkis direktor.
Kool plaanib kohvikuruumid huvitatud ettevõtjale rendile anda tasuta. Jaeski usub, et kui aktiivselt tegutseda, toiduvalikut laiendada ja näiteks salateid pakkuda, võiks koolimajas päris head äri ajada.
Siiski tuleb uuel kohvikupidajal arvestada kooli seatud tingimustega. Näiteks ei tohi selles kohvikus müüa ebatervislikku toitu. "Karastusjoogid ja kartulikrõpsud on välistatud," märkis Jaeski. Kooli territooriumil on keelatud ka alkohoolsete jookide müümine ning kohviku toiduvalikus tahab kooli kollektiiv kaasa rääkida.
Kohvik võiks olla avatud kella 8–16 ning vajaduse korral õhtustel aegadel ja nädalavahetustel, sest koolimajas on palju üritusi – spordivõistlusi ja kontserte. "Meie spordisaal on väga hea akustikaga. Siin käivad Eesti muusikaakadeemia muusikud suvel kontserte andmas ja ka nendel aegadel võiks kohvik lahti olla," rääkis direktor.
Milline kohvik võiks aga Suure-Jaani kooli tulla, oleneb direktori sõnutsi suuresti just kohvikupidajast. Nagu ta ütles, on väga head tingimused loodud. "Ainult ahjusid meil ei ole, aga ma ei usu, et siin päevapraade pakkuma hakatakse. Väikseid snäkke ehk ikka."
12. detsembril üles pandud kuulutusele oli 17. detsembriks reageerinud kaks huvilist, kes olid pakkunud, et kohvikus võiks näiteks saiu küpsetada ja leiba pakkuda.
"Kui ma selle kuulutuse välja panin, oli enamik kollektiivist ikka väga pessimistlik, et üldse keegi tuleb. Öeldakse, et kohvikupidamine ei tasu väikses kohas ära," rääkis Jaeski ning kinnitas, et tema on valmis katsetama. "Ma panin ka kaitseväes kinnisel territooriumil ajateenijate jaoks kohviku tööle ja see toimis kenasti. Mina olen küll kooli kohvikupidaja leidmise suhtes optimistlik."
Miks on koolil üldse kohvikut vaja? "Kõik teiste koolide juhatajad, kes siin on käinud, on öelnud, et nad on väga kadedad, et meil selline kohvik on," ütles Jaeski ning selgitas, et kohvikusse saavad minna kooli töötajad, kui lõuna on vahele jäänud, et midagi tugevamat ampsata. "Õpetajatel on päris intensiivsed päevad. Kohvik on hea alternatiiv, et nad ei pea poodi jooksma. Ka lapsed kasutavad kohvikut väga aktiivselt. Ostavad jäätist ja kui vihik maha on jäänud, saab sedagi kohvikust osta."
Et kohvik asub koolimaja sissekäigu juures, on see kujunenud heaks ajaveetmise kohaks, kus näiteks bussi oodata.
Aivar Jaeski selgitas, et kooli kodukorras on kirjas, et õpilased ei tohi ilma klassijuhataja loata poodi minna. „Aga nad käivad ikka päris tihti ja ostavad karbisalatit ja saiakesi. Juba see näitab, et kooli kohvikus võiks samuti salateid ja muud pakkuda."
Praegu leiab kooli kohvikust saiakesi, jäätist, kommi, šokolaadi, kohvi, teed ja maitsevett.
Uue kohvikupidaja avaldusi ootab kool 15. jaanuariks. "Praeguse pikaajalise müüja koondame ja laseme vanaduspuhkusele. Kohvikumüüja koha kooli struktuurist kaotame," märkis Jaeski ning lisas, et kuna koondamine on pikk protsess, saab uus ettevõtja alustada kolme kuu pärast.