JUHTKIRI ⟩ "Meie ei tea midagi, valitsus tõstis alampalka"

Sakala logo Foto: Sakala

See, et lasteaiatasu on kuidagi seotud alampalgaga, ei ole läbinisti kehv mõte. Sel on ka oma head küljed, mistõttu pole niisugune süsteem mitte ainult Viljandis, vaid ka mitmes teises omavalitsuses kunagi kehtestatud.

Heade külgede alla võib esmapilgul lahterdada näiteks selle, et nii on justkui tagatud stabiilsus ja järjepidevus. Ehk isegi ühetaolisus, läbipaistvus ja õiglus. Poliitikute jaoks on selline lahendus seni aga lihtsalt mugav olnud: ei pea selgitama lapsevanematele, miks kohatasu igal aastal natuke tõuseb, ega näitama arvutustega, kas see on põhjendatud või õigustatud. Ja alati on saanud lauale lüüa argumendi, et seadus lubab küsida lausa 20 protsenti alampalgast, millega võrreldes kaheksa, üheksa või 12 protsenti on ju lausa poolmuidu saadud.

Samalaadseid argumente on läbi aastate kuuldud küll ja veel ning enamik neist on iganenud. Esiteks ei ole stabiilsusest ega järjekindlusest juttugi, sest seotus alampalgaga tähendab, et iga kord, kui seda tõstetakse, tõusevad ka kohatasud. Teiseks: kui alampalk peaks toppama jääma, võib omavalitsus avastada, et tegelikult oleks paar eurot vaja kohatasu tõsta, et pakkuda lastele võimalikult head teenust, seda aga teha ei saa. Lisaks kipuvad poliitikud nagunii nende protsentidega edasi-tagasi mängima sõltuvalt sellest, kes parajasti võimul on.