98-aastaselt lahkus meie seast kauaaegne Mustla kooli õpetaja, Viljandi valla aukodanik Karin Joonsalu. Oma haridusteed alustas ta Tarvastu algkoolis, samas koolimajas lõpetas ta keskkooli ning pärast pedagoogihariduse saamist 1946. aastal õpetas ta seal lapsi 1990. aastate alguseni. Seejärel töötas veel viis aastat Vambola lasteaias.
Lahkus Mustla kauaaegne õpetaja ja valla aukodanik
2008. aastal nimetas toonane Tarvastu vallavolikogu Joonsalu valla aukodanikuks ja pärast valdade liitumist kandis ta Viljandi valla aukodaniku tiitlit.
Joonsalu ise on meenutanud, et kui ta hulk aastaid tagasi hakkas käima tolleaegses Tarvastu algkoolis, ei osanud keegi arvata, et sellest majast saab tema esimene ja ainuke töökoht kuni pensionieani. Alles pärast seda lahkus ta koolist ning töötas veel mõnda aega lasteaias.
Õpetajatööd alustas ta juba aasta pärast keskkooli lõpetamist, sest sõja järel, 1946. aastal oli suur õpetajate põud ning Tarvastu kooli tolleaegne direktor kutsus ta tööle veel enne, kui ta oli pedagoogipaberid ülikoolist kätte saanud. Kõrghariduse omandaski Joonsalu õpetajatöö kõrvalt.
Kui 1981. aastal sai toonane Mustla keskkool 50-aastaseks, oli sama kooli lõpetanud Joonsalu viis aastat oma töökohast vanem ning sama kooli üks staažikamaid õpetajaid. Toonane koolijuht, hilisem maakonna haridusjuht ja maavanem Kalle Küttis rääkis 43 aastat tagasi rajoonilehele, et algklassiõpetaja Karin Joonsalu valdab õpetamise kunsti, mida toonases terminoloogias nimetati õpetamise ja kasvatamise ühtsuseks. "Just selle kunsti valdamine ongi Karin Joonsalu suur väärtus, millest kaaslased lugu peavad," lisas ta.
Õpetajana sõnastas Joonsalu oma põhimõtte nii, et ükski koolilaps pole liiga väike, et temaga ei võiks rääkida tõsistel teemadel, aga seda tuleb teha tema eale sobivalt. Samuti pidas ta väga oluliseks laste vanemate tundmist. Isa ja ema pidid tema arusaamist mööda olema alati esimesed, kellega laste koha pealt aru pidada. Nõukogude pedagoogikas polnud see sugugi iseenesestmõistetav arusaam nagu tänapäeval.