/nginx/o/2016/02/05/5013677t1hbddb.jpg)
/nginx/o/2024/12/11/16537623t1h2578.jpg)
Üheksandat aastat järjest aasta seent valinud Eesti mükoloogiaühing otsustas, et 2025. aastal kannab tiitlit terve seeneperekond, ning seadis aukohale juurepessu.
«Konkurents oli tihe, sest esitatud oli üheksa kandidaati,» lausus ühingu esimees Kadri Pärtel. «Juurepessu oli aasta seeneks pakutud juba mitu korda varemgi ja nüüd kinnitas ühingu liikmete hääletus, et aeg on seda seeneperekonda tutvustada.»
Aasta seent on seni valitud mükoloogiaühingu aastakoosolekul lihthääletusega, aga seekord said liikmed arvamust avaldada veebihääletusel, mis suurendas otsustajate arvu. Ühingul on 55 liiget. Pärteli sõnul arutatakse järgmisel aastal, kas aasta seene valimise korda võiks veelgi avalikumaks muuta.
Juurepessu esitasid tuleva aasta kandidaadiks Eesti maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudi metsapatoloogia töörühma ning ühtlasi mükoloogiaühingu liikmed Karin Kütt ja Tiia Drenkhan-Maaten.
«Perekond juurepess ehk ladina keeles Heterobasidion sp. on okaspuude seenpatogeen, mis tekitab igal aastal Eesti okaspuu enamusega puistutes mitme miljoni euro väärtuses kahju,» lausus Drenkhan-Maaten. «Eestist on leitud neist kaks liiki: kuuse-juurepess ja männi-juurepess. Nagu nimi viitab, kahjustavad pessud just neid puid, vähemal määral ka teisi puuliike. Aasta seeneks nimetasime seekord seeneperekonna, sest mõlemad Eestis leitud juurepessu liigid on väga sarnaste viljakehadega ja metsanduses olulised tegijad.»
Ta lisas, et juurepess on Eesti metsades levinud patogeen ning kliimamuutuste kontekstis võib nende levik veelgi intensiivistuda. Seetõttu soovib mükoloogiaühing suurendada teadlikkust selle ja teiste patogeensete seeneliikide olemasolust ning kahjude ennetamise võimalustest.
Kadri Pärtel ütles, et 7. detsembril aastakoosolekul tehti lisaks aasta seene valimisele ettekandeid tavaseenelisele vähetuntud, aga põnevatel teemadel, näiteks Eesti veeseentest ning krohmseente seostest ajaloolise maakasutusega. Krohmseened on põldude ja rohumaade mullas kasvavate taimede seensümbiondid, mis hangivad taimele mineraalaineid ja vett ning kaitsevad ebasoodsate keskkonnatingimuste ja mullas elavate organismide ees.
«Ühtlasi tegime kokkuvõtted seeneüritustest: üle Eesti peetud näitustest, retkedest ja õpitubadest ning pikemalt kõnelesime Hiiumaa seenelaagritest. Samas vaatasime tulevikku ja arutasime mükoloogiaühingu tuleva aasta tegevusi,» rääkis Pärtel.
Lõppeva seeneaasta kokkuvõtteks kasutati koosolekul tema ütlemist mööda sageli sõna «huvitav». Nii märgati tänavu liike, mida igal aastal ei näe, näiteks jäid vaatevälja loigu-sametpuravik, kreem-punalehik ja üks seni eestikeelse nimeta pelargooniumilõhnaline pilvik. Kohati üllatas mõne liigi viljakehade massiline ilmumine – nii juhtus Hiiumaal punajalg-kivipuraviku ja luite-tanuseenega. Oktoobris aitasid korilaste korve täita lainetena ilmuvad riisikad.
Pärtel lisas, et tänavu leiti ka mitu haruldast liiki, mida polnud Eestis kohatud enam aastakümneid ja mis arvati olevat seepärast meil välja surnud. Selline oli näiteks kerajas korallsamblik Saaremaal.
Aasta seen
2017. aastast on Eesti mükoloogiaühing valinud aasta seene.
2017 – kukeseen
2018 – tuletael
2019 – soomustindik
2020 – Alpi põdrasamblik
2021 – lilla kübarnarmik
2022 – kõrreliste-tõlvtõvik
2023 – harilik kivipuravik
2024 – kamperriisikas
2025 – perekond juurepess
Allikas: Eesti mükoloogiaühing