Hanah Lahe ⟩ Jäätmetest kui prügist rääkida ei ole õige, jäätmed on väärtuslik materjal

Hanah Lahe, riigikogu liiige (Reformierakond) Foto: Konstantin Sednev

Kavandatavast jäätmereformist võidavad Eesti inimesed, võidavad meie keskkond ja majandus. Kümmekond aastat on jäätmemajandus siin paigal seisnud ja sestap on ka teenuste kvaliteet kehv olnud. Ees ootav reform lisab küll koduõuele paar konteinerit, kuid tänu sellele pääseme tüütust kohustusest otsida mööda linna tühja pakendikonteinerit. Ka eramajade elanikud saavad edaspidi mugavalt koduuksel pakendid ära anda.

Eesti inimesed tekitavad aastas ligi 400 kilogrammi olmejäätmeid ühe elaniku kohta ning sellest vaid kolmandik leiab ringlussevõtuga uue elu. Eeskujuliku sortimise korral peaks olmejäätmete osakaal olema üsna väike, sest liigiti kogumiseks sobimatuid jäätmeid kodumajapidamises lihtsalt ei teki.

Stockholmi keskkonnainstituudi (SEI) 2020. aastal tehtud segaolmejäätmete sortimise uuringu tulemustest selgus, et segaolmejäätmete liigiline koostis pole viimase kümne aasta jooksul oluliselt muutunud. Koostisest oli selgelt näha, kui kehvalt liigiti kogumise süsteem toimib. Selles oli keskmiselt näiteks nii 32 protsenti pakendijäätmeid kui 32 protsenti biojäätmeid.