/nginx/o/2016/02/05/5013677t1hbddb.jpg)
/nginx/o/2024/12/06/16528220t1hd4eb.jpg)
Lõppeval aastal on välgudetektorite võrgustik registreerinud Eestis kokku 31 808 pilv-maa välku, mida on ligi viiendiku jagu rohkem kui viimasel 18 aastal keskmiselt. Võrreldes möödunud aastaga oli tänavu äikest peaaegu 30 protsenti enam.
Aasta möödus äikeseküllaselt
Info pärineb Põhjamaade välgudetektorite võrgustikult Nordlis, mille kaks detektorit on Eestis: üks Tõraveres ja teine Lääne-Nigulas. Et välgulöögi registreerimiseks on vaja kolme detektorit, kasutab Eesti ka Lätis, Soomes ja Rootsis asuvate detektorite infot.
Keskkonnaagentuuri andmeil iseloomustab välkude jaotust kuude kaupa Eestile omane juuni ja juuli suur pilv-maa välkude arv, kuid tavapäratult oli sedapuhku augustis äikest vähem kui mais. 2024. aastal oli hooaja kõige äikeselisem kuu juuli, mil registreeriti kolmandik kogu hooaja pilv-maa välkudest: 10 571. Juunis oli pilv-maa välkude arv 7685, mais 6674 ja augustis 4568. Viimane kord esines äikest septembris, mil kirja läks 2043 pilv-maa välku.
Keskkonnaagentuuri ilmavaatluste osakonna juhtivspetsialist Külli Loodla ja andmehaldusspetsialist Meila Kivisild vaatasid järele, et Viljandi maakonnas oli pilv-maa tüüpi välkusid 2429 ehk 1278 võrra enam kui eelmise aasta jooksul. Äikesepäevi oli maakonnas 34 ehk seitsme võrra rohkem.
Viljandimaa kõige pikselisem paik oli tänavu Karksi-Nuia piirkond, kus registreeriti 1215 pilv-maa välku. Kõige vähem läks selliseid välke kirja Võhma kandis: 723.
«Analüüsis on kasutatud pilv-maa tüüpi välkude andmeid, sest need on ohtlikumad: välgud tabavad maapinnal olevaid objekte, tekitades seeläbi võimalikke kahjusid nii inimestele kui loomadele,» selgitas Kivisild. «Lisaks on detektorite registreerimistäpsus pilv-maa tüüpi välkude puhul oluliselt parem. Detektorid suudavad registreerida ligi 95 protsenti pilv-maa välkudest, samas kui pilv-pilv tüüpi välkude puhul vaid umbes 50 protsenti.»
Kõige enam piksepäevi oli Viljandimaal Abja-Paluoja kandis ja kõige vähem Suure-Jaani piirkonnas, vastavalt 30 ja 24.
Viljandimaa kõige välguküllasem päev jäi esimesse sügiskuusse. Nimelt registreeris välgudetektorite võrgustik 14. septembril Viljandimaal kokku 408 pilv-maa välku. Samas näiteks Mõisaküla piirkonnas oli kõige välgurohkem hoopiski 31. mai 203 pikselöögiga.
Aasta pole muidugi veel läbi, aga talvised äikesed on Eestis üsna haruldased. Kivisild lisas, et viimase 20 aasta jooksul on detsembris üksikuid pilv-maa välke registreeritud seitsmel aastal.
/nginx/o/2024/12/06/16528224t1h962c.jpg)