/nginx/o/2024/12/04/16523946t1h970c.jpg)
Kesk-Eesti arenguleppega, olgu see siis pealegi ettevõtluse arendamiseks mõeldud, on segasevõitu lood. Idee eesmärgid on seejuures veel mõistetavad: koondada mitu omavalitsust ühe mütsi alla, et saada näiteks ministeeriumites läbirääkimislaua taga parem positsioon, kui jagatakse raha või otsustatakse, et kuhu mõni investeering minna võiks.
Kui aga ühe laua taga saavad kokku mitme maakonna huvid, kulub suur osa aurust selle peale, et enne ministeeriumisse minekut asjad omavahel selgeks rääkida. Igaüks, kes on mõnel koosolekul osalenud, teab, et see ei ole lihtne ülesanne. Ning Viljandimaa omavalitsusliidu juhtide, nii esimehe Alar Karu kui direktori Kaupo Kase muremõtted on üsna õigustatud. Kui näiteks Mulgi vald peab oma vajadused ja tahtmised kõigepealt selgeks tegema omavalitsuste liidule, kes seejärel nende mõtetega läkitab oma esindajad regiooni nõukokku, kus tuleb veel arutelu, siis kui palju neist mõtetest üldse kunagi mõne ministeeriumi töölauale jõuab?