Heitlik jõulukuu juhatab sisse pigem soojapoolse talve

Lootus ilusale lumisele talvele ei kao kunagi, kuid ilmselt ei pääse me ka soojavõitu sulailmast. Taliujujatele jagub külma vett muidugi nii või teisiti. Foto: Elmo Riig

Keskkonnaagentuuri ilmaprognooside osakonna sünoptik Helve Meitern heitis Sakala palvel pilgu ees ootavale talvele ning ütles, et detsember jätkab muutliku meeleoluga ja pigem on oodata tavapärasest veidi soojemat talve.

Ilmatundjad rõhutavad alati, et neljast-viiest päevast pikemat ennustust ei maksa puhta kullana võtta ning mitme kuu jooksul võib igasuguseid ootamatusi ette tulla. Samas püüavad sünoptikud ikka ka pikema aja peale ette vaadata ning kasutavad selleks eri allikaid.

«Pikaajalisel ilma prognoosimisel toetume globaalmudelitele ja Euroopa keskpikale ilmamudelile,» lausus Meitern. «Ühtlasi lähtume atmosfääri üldisest dünaamikast ja selle mõjust just meie piirkonna ilma kujunemisele.»

Detsember algab tema sõnul soojalt ning 3.-4. detsembri paiku toob saabuv madalrõhkkond esiti vihma, misjärel läheb sadu üle lörtsiks ja lumeks. Siiski lumevaipa igale poole ei jagu.

«Selle järel jõuab Skandinaaviast meile külmema õhumassiga kõrgrõhuala. Ilm külmeneb, valitsevaks saavad miinuskraadid ja lumelootus on väike. Selline kuivapoolne talveilm püsib detsembri keskpaigani,» rääkis Meitern. «Edasi saavad enam sõnaõigust Atlandil jõudu koguvad ja läänevoolus meile jõudvad madalrõhualad koos niiskema ja ajuti ka soojema õhuga. Sagenevad lumesajud ja tuisk, aga välistada ei saa ka ajutisi lörtsi- ja vihmasadusid. Kusjuures varasemad mudelprognoosid jõulukuu alguseks nii pikalt talvist ilma ei prognoosinud. Nii et eks näis. Meie talvel peab kiireteks muutusteks ja üllatusteks valmis olema.»

Sünoptiku andmeil arvutavad globaalmudelid meile tavalisest kuni kaks kraadi soojemat detsembrit. Viljandis on aastakümnete jooksul jõulukuu normiks kujunenud –2 kraadi, esimeses kolmandikus on see tavaliselt pisut kõrgem ja viimases pisut madalam.

«Viimastel aastatel on külm meile saabunud novembri keskpaiku ja püsinud ligikaudu kuu aega. Kui tänavune külm saabub detsembri algul ja analoogile toetudes võiks kesta sama kaua, siis on lootus valgetele jõuludele ning suuremad sulad saabuvad uue aasta alguses,» kõneles Meitern. «Seega panustaksin ma praegu valgetele jõuludele, aga kindlalt seda lubada ei saa. On aastaid, kui jõululumi on küsimärgi all veel mõni päev enne pühade saabumist. Nii võib minna ka tänavu.»

Sünoptiku selgitusel on põhjuseks sooja ookeani lähedus. See formeerib tsükloneid, mis läänevoolus kiiresti itta kihutavad, ja siis sõltub nende teekonnast Eesti suhtes, kas sadu tuleb alla vihma või lumena.

Meitern märkis, et suuremad ilmakeskused prognoosivad harilikust natuke pehmemaks ka jaanuari ja veebruari. Aga ühetaolist ilma pikalt ei ole, kõik on pidevas muutumises.

«Paistab, et jaanuariski on Põhja-Euroopa tsüklonid aktiivsed ja toovad meile nii lund kui vahepeal vihma. Nõnda lumikate kord tekib, siis jälle kaob ning keskmine õhutemperatuur tuleb tavapärasest kõrgem,» ütles Meitern.

Viljandi jaanuari alguse pikaajaline keskmine õhutemperatuur ehk norm on –3,3 kraadi, see langeb kuu lõpuks –5,5 ja tõuseb veebruari lõpuks –3,2 pügala juurde. Meitern nentis, et sedapuhku prognoositakse neid talvekuid üks-kaks kraadi tavapärasest soojemaks ja tõenäosus, et nõnda ka läheb, on 60–70 protsenti. Kui ennustus paika peab, tähendab see ikkagi külmakraade – mitte küll käredat pakast, aga miinuspügalaid ühes lumega,

«Sademete poolest ootame keskmise sajuhulgaga talve, aga nagu tänavune novembrilumi näitas, võib suur kogus lund, lörtsi ja vihma vaid mõne päevaga maha sadada ning siis pikemalt ilma kuiva hoida,» lisas Meitern. «Meie siin Eestis oleme sellega harjunud. Eks saabuv talv toob külmalaineid ja sulailmasid, kuid pikki külmaperioode praegu näha ei ole ja pigem ootame pehmet talve.»