Iga neljas Viljandimaa elanik ootab pensionieas suuremat kui 1500-eurost sissetulekut

LHV Varahalduse juhatuse esimees Vahur Vallistu Foto: LHV

LHV andis teada, et tema tellitud uuringu kohaselt peab 27 protsenti Viljandimaa elanikest normaalset äraelamist võimaldavaks sissetulekuks pensionieas rohkem kui 1500 eurot kuus. See summa on Eesti praegusest keskmisest vanaduspensionist peaaegu kaks korda suurem.

Praegu jääb Eesti keskmine pension alla 800 euro. Norstati tehtud uuringust selgus aga, et 700–1000 euro suurust sissetulekut peab vanaduspõlves normaalset äraelamist võimaldavaks ainult 12 protsenti Viljandimaa elanikest.

"See näitab ilmekalt, et kui inimesed ise lisaks ei kogu, peavad paljud tulevikus hakkama saama oodatust oluliselt väiksema sissetulekuga. Ühtlasi tajuvad Eesti pensionärid juba praegu raskusi toimetulekul ja tulevikule mõeldes on olukord seda enam muret tekitav, et elukallidus näitab jätkuvat kasvu," ütles LHV Varahalduse juhatuse esimees Vahur Vallistu.

Uuringu kohaselt peab 1001–1500 eurot pensionieas normaalset äraelamist võimaldavaks summaks 61 protsenti, 1501–2000 eurot 18 protsenti ning rohkem kui 2000 eurot üheksa protsenti valimisse kuulunud Viljandimaa inimestest.

Vallistu sõnul peegeldavad uuringu tulemused selgelt kääre Eesti praeguse keskmise pensioni ja inimeste soovide vahel. "Eriti ilmekalt avaldub see nooremate vanuserühmade puhul, kes ootavad pensionipõlves suurimat sissetulekut, kuid on tihti passiivsed enda tulevikukindluse kasvatamisel konkreetseid samme astuma," lausus ta.

Vallistu rõhutas, et tööturul aktiivseid inimesi jääb Eestis aina vähemaks, kuid pensionäride hulk suureneb. See tähendab kasvavat survet riiklikule pensionile ja enamikus arenenud riikides on jõutud arusaamisele, et väärika vanaduspõlve kujundamiseks tuleb inimesi suunata iseseisvalt koguma. "Rahaliselt turvalisema tuleviku loomiseks tuleb haarata ohjad enda kätte ja mitte jääda lootma üksnes riigile. On selge, et kui inimene ise järjepidevalt ei säästa, on sissetuleku kaotus pensionile jäädes väga valus: uuringute kohaselt hakkab Eestis keskmine pension moodustama keskmisest palgast kõigest kolmandiku. Investeerimist tasub alustada maksusoodustusega võimalustest ja Eestis on need pensionisammaste näol olemas."

Vallistu lisas, et noortel on pensioniks raha kogumisel väärtuslik eelis – aeg. Mida kaugemal on pensioniiga, seda rohkem on rahal aega inimese heaks töötada. "Kogumine teise ja kolmandasse sambasse on tulevikukindluse ehitamise nurgakivid. Seda enam, et nüüd saab enda isiklikku panust teise sambasse suurendada ka nelja või kuue protsendini, mis annab kapitali kasvule pikas vaates veelgi suurema hoo. Lisaks rakendub kolmandasse sambasse tehtud sissemaksetele tulumaksu tõusu tõttu senisest kõrgem maksusoodustus ja alates 2025. aastast saab igalt sisse makstud eurolt sissemaksele järgneval aastal 0,22 eurot tuludeklaratsiooniga tagasi. Seega tasub kolmandasse sambasse kogumise jätkamine või alustamine veelgi enam ära."

Teise samba sissemakseid saab 30. novembrini suurendada oma kodupangas või lehel www.pensionikeskus.ee. Maksed hakkavad uue soovi järgi liikuma 2025. aasta jaanuarist. Avaldust maksemäära muutmiseks saab teha ka pärast 30. novembrit, kuid siis rakendub uus määr alles 2026. aastast.